AKUDEST

 

Tänapäeval on akusid mitmeid, võiks öelda isegi, et rohkelt. On käivitusakud, eriotstarbelised akud, väikeseadmete akud, püsitoiteakud jne...

Selles nupukeses keskendun ma akudele, mis sobivad energia salvestamiseks ja on sobilikud päikeseenergia süsteemides.

Sobivateks akudeks on püsitoiteakud. Olenevalt akude ehitusest jagunevad need happeakudeks, AGM akudeks ja geelakudeks.

PLIIAKUD

Pole üldse mitte halb valik akupanga loomiseks. Enamik auto käivitusakudest on pliiakud, kuid tehakse ka püsitoite pliiakusid. Nende kasuks räägib fakt, et nad on suhtliselt odavad soetada, kuid märgatavalt väiksema elueaga, kui AGM või geelakud. Kui luua akupanka, siis peab silmas pidama asjaolu, et seda tüüpi akud ventileerivad ennast ja õhutus peab olema hea, soovitavalt sundventilatsiooni näol.

Süvatsükli plii-happeakude igapäevasel kasutamisel tuleb regulaarselt kontrollida elektrolüüdi taset ja vajadusel lisada destilleeritud vett.

Aku laetuse taset saab kõige täpsemalt kindlaks teha mõõtes elektrolüüdi erikaalu, mida teostatakse hüdromeetriga. Katkestatud vooluahela puhul on pinge akuklemmidel samuti üsna heaks indikatsiooniks. Sel juhul peaks aku olema mõned tunnid koormuseta, et akus toimuvad elektrikeemilised protsessid oleks stabiliseerunud.

Süvatsükli pliiakude isetühjenemine on 4% nädalas 25°C juures, mistõttu akusid tuleks kindlast kahe kuu tagant uuesti laadida.

Täielikult tühjenenud aku võib polaarsust vahetada ja siis pole aku töökorda saamine garanteeritud.
Kui aku klemmipinge on langenud 2,03V-ni (12V akul 12,2V), algab intensiivne sulfateerumisprotsess ja aku võib pöördumatult rikneda. Seetõttu tuleb hoolikalt jälgida aku laetuse taset ja vältida tühjenenud aku seismist pikemat aega.

Täielikult laetud aku on külmumiskindel. Tühjenenud aku elektrolüüt võib külmuda juba mõõdukate miinuskraadide juures ja rikkuda aku. Näiteks jäätub 1,10kg/l elektrolüüdiga aku juba -7°C juures.


Mäluefekti puudumise tõttu sobivad plii-happeakud väga hästi elektrimootoriga masinate, näiteks kahveltõstukite, elektriautode energiaallikaks, sest neid ei pea enne taaslaadimist täielikult tühjendama.

 

AGM JA GEELAKUD

Geelakudel on elektrolüüt geeli kujul, AGM (Absorbed Glass Mat) akudes on elektrolüüt klaaskiust separaatoritesse immutatud. VRLA akud (Valve Regulated Rechargeable Batteries) on täiesti suletud konstruktsiooniga ja seal tekkivad gaasid (vesinik ja hapnik) rekombineeruvad uuesti veeks.

Geel- ja AGM akude mahutavus on üldjoones 20% väiksem, hind tublisti kõrgem, ka tööiga võrreldes happeakudega on paljudel juhtudel lühem. Need akud on eriti tundlikud valede kasutusviiside suhtes (nt. ülelaadimine).
Geel-, AGM ja VRLA akud ei vaja vee lisamist, on ohutumad ja neid saab kasutada erinevates asendites (hape ei voola välja), nende isetühjenemine toimub aeglasemalt ning laadimine ja tühjenemine toimub väiksemate kadudega (vt tabel allpool). Geelakud on sobivamad süvatsükliga protsesside juures, AGM akud pigem käivitusakudena ja kohtades kus süvatsüklit vaja pole. Geel-, AGM ja VRLA akusid saab kasutada seadmete käitamiseks kohtades, kus eralduvad gaasid on väga ebasoovitavad (nt. UPS seadmed).

 

Temperatuuri mõju akude mahutavusele ja elueale

Süvatsükli pliiakude mahutavus antakse +25°C juures, sealjuures on temperatuuri mõju alljärgnev:

- iga -8.5°C vähendab mahtuvust 10%

- iga +8.5°C suurendab mahtuvust 10%

Temperatuurid üle 25°C vähendavad aku eluiga.

0°C juures on akudel 30% vähem mahutavust, seda tuleks arvestada nende seadmete töö korraldamisel, mis asuvad talvisel ajal välistemperatuuri mõju all. Pliiakudel on suur mass ja soojusmahutavus ja seetõttu säilib akude laadimisel tekkiv soojus akus küllat kaua, piisava soojusisolatsiooni korral kulub akude mahajahtumiseks mitu ööpäeva.

 

 

Happeakud

Geelakud

AGM akud

Laadimis/tühjendamis- efektiivsus

89%

98%

99%

Isetühjenemine kuus

13%

1-3%

1-3%

Maks. laadimispinge

15.3-16.0V

14.1-14.4V

14.1-14.7V

Ujuvpinge:

13.2-13.7V

13.4-13.8

13.4-13.8V

 

 

 

PALJU AKUS VEEL VURTSU ON?

Kõige täpsemalt saab seda mõõta hüdromeetriga, millega mõõdetakse elektrolüütide erikaalu. Kui seda agregaati käepärast ei ole, saab aku laetust määratleda ka mõõtes pinget akuklemmidel. Akupinget mõõtes ei tohi aku olla laadimisrežiimis ja tema taga ei tohi olla tarbimist. Aku peab olema nn vabas seisundis ja hea oleks, et ta oleks nii olnud mõned tunnid. Kui need tingimused on täidetud, saab aku täisolemist järgida järgnevast tabelist: