ELERKTIPAIGALDISTE KÄIDU OHUTUSJUHEND ( neljas väljaanne aka sinineraamat)

 

 

SISUKORD
Määratlused ......................................................................
3.1.Üldmääratlused ..........................................................
3.2. Personal, töö korraldamine ja sidepidamine..................
3.3. Töötsoon  ..................................................................
3.4. Töö ................  ..........................................................
3.5. Kaitsevahendid ................................. ………………
3.6. Nimipinged ................................................................

Põhialused .......  ...................................................... …....
4.1. Käiduohutus .....  .......................................................
4.2. Nõuded personalile ....................................................
4.3. Töökorraldus ...................................... ……………..
4.4. Side (infoedastus)......................................................
4.5. Töökoht .....  ...........  ...............  .................................
4.6. Tööriistad, -seadmed ja vahendid ................................
4.7. Joonised ja dokumentatsioon…………………….......
4.8. Märgid ja sildid .................... ………………..............
4.9. Tegevuskord hädaolukorras ........................................

Tavakäidutoimingud ...........................................................
5.2. Lülitamistoimingud .....................................................
5.3. Talitluskontrollitoimingud.............................................
5.3.1. Mõõtmised ...............................................................
5.3.2. Katsetamine ..............................................................
5.3.3. Tehniline kontroll ......................................................

Töötoimingud ......................................................................
6.1.1. Üldnõuded ................................................................
6.1.2. Erinõuded induktsiooni korral ............... ……………
6.1.3. Erinõuded ilmastikuolude arvestamiseks ................
6.1.4. Tuleohutus ja tuletõrje  .............................................
6.1.5. Plahvatusohtlikud töökohad ......... ………………....
6.2. Pingevabad tööd ............................................ ……
6.2.1. Üldnõuded  ................................................................
6.2.2. Täielik kaitselahutamine........... .......  .......................
6.2.3. Tagasilülitamisvöimaluse välistamine .......................
6.2.4. Paigaldise pingetuses veendumine ............................
6.2.5. Maandamine ja lühistamine .......................................
6.2.6. Kaitse naabruses asuvate pingestatud osade eest …..
6.2.7. Pingevaba töö korraldamine…………………..........
6.2.8. Töö alustamise luba ................................................... 
6.2.9. Taaspingestamine pärast töö lõpetamist ...................
6.3. Pingealused tööd ...........................................................
6.3.1. Üldnõuded .................................................................  
6.3.2. Väljaõpe ja kvalifikatsioon ..........................................
6.3.3. lsiklike oskuste säilitamine..........................................
6.3.4. Tööviisid .....................................................................
6.3.5. Tööolud ......................................................................
6.3.6. Tööriistad, -seadmed  ja -vahendid..............................
6.3.7. Ümbrusolud  ...............................................................
6.3.8. Töö korraldus .............................................................
6.3.9. Erinõuded väikepingepaigaldistes ……………………
6.3.10. Erinõuded madaIpinge paigaldistes............................
6.3.11. Erinöuded körgepingepaigaldises töötamiseI.............
6.3.12. Eritööd pingestatud osadel ........................................
6.4. Pingelähedased tööd ......................................................
6.4.1. Üldnõuded .....................  ...........  .............................
6.4.2. Kaitse varjete, katete, ümbriste ja isoleerkatete abil …
6.4.3. Kaitse ohutu kauguse ja järelevalve kasutamisega…… 
6.4.4. Ehitus-ja muud mitteelektritööd .................................

Hooldustööd .........................................................................
7.1. Üldnõuded.........................................................................

7.2. Tööd mittekeerukas paigaldises või paigaldise mittekeerukas osas
7.3. Personali töökorraldus .....................................................
7.4. Remonditööd ...................................................................
7.5. Vahetamistööd ................................................................
7.5.1. Kaitsmete vahetamine ............................  ........... ………
7.5.3. Lampide ja nende juurde kuuluvate seadiste vahetamine
7.6. Töö ajutine katkestamine ................................................
7.7. Hooldustöö lõpetamine .................................................

Töötamine elektripaigaldise kaitsevööndis  
8.1. Üldnõuded .......................................................................
8.2. Elektripaigaidise kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemine
8.3. Tegevuse korraldamine elektripaigaldise kaitsevööndis ......
8.4. Elektripaigaldise kaitsevööndis puude ja võsa raiumine .....

 

3. MÄÄRATLUSED

Käesolevas Juhendis on kasutatud alljärgnevaid määratlusi. Juhendis

määratlemata terminid sisalduvad rahvusvahelises elektrotehnikasõnastikus

IEC 60050 www.e|ectropedia.org.

3.1. Üldmääratlused

3.1.1. Elektriseade
Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks,jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi
komponente sisaldav seade.

3.1.2. Elektripaigaldis
Kõik elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks ja kasutamiseks. Siia kuuluvad ka
primaarelemendi-ja akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatava elektrienergia allikad.
Elektripaigaldiseks on nt elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin, aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega,
tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms.

3.1.3. Käit
Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluse võimaldamiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu
elektripaigaldise lülitamine, juhtimine, seire, kontroll ja hooldamine. Nende toimingute hulka kuuluvad nii elektri- kui ka mitte elektritööd.

3.1.4. Elektripaigaldise käidukava
Elektripaigaldise käidukava on dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks,
kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra, protseduurid ja toimingud.

3.1.5. Risk
Ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse  tõenäosus ja aste.

3.1.6. Elektriohtlikkus
Võimalikku vigastust või tervisekahjustust põhjustav, elektrienergia olemasolust elektripaigaldises tulenev olukord.

3.1.7. Elektrioht
Elektrist tuleneva vigastuse (trauma) risk.

3.1.8. Elektritrauma, elektriline vigastus
lnimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel elektripaigaldise mingi
käidutoimingu sooritamisel.

3.2. Personal, töö korraldamine ja sidepidamine

3.2.1 . Elektrialaisik
lsik, kelle on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Elektrialaisik on
harilikult läbinud elektriohutuse alase teadmiste kontrolli.

3.2.2. Ohuteadlik isik
lsik, kes on elektrialaisikute selle kohasel juhendamisel õpetatud vältima
elektrist tuleneda võivaid ohtusid.

3.2.3. Tavaisik
lsik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka.

3.2.4. Elektripaigaldise eest vastutav isik
lsik, kellele on pandud üldvastutus elektripaigaldise ohutu käidu tagamise eest ja kes peab seda tegema sellekohaste reeglite kehtestamise ja töö
üldise korraldamise teel. See isik võib olla paigaldise omanik, töötaja, valdaja või omanikukohustusi täitev delegeeritud isik. Vajaduse korral
võib mõned sellisest vastutusest järelduvad kohustused üle kanda teistele isikutele. Suurte vöi keerukate elektripaigaldisteja vörkude korral vöib neid
ülesandeid delegeerida ka paigaldise või võrgu osade káupa.

3.2.5. Töötoimingute ajaks elektripaigaldise juhtijaks määratud isik
lsik, kes vastutab elektripaigaldise ohutu käidu eest töötoimingute ajal. Selle isiku ülesanne on otsustada, kuidas möjuvad töötoimingud tema vastutuse
all olevale paigaldisele või selle osale ning kuidas mõjutab elektripaigaldis töötoiminguid sooritavaid isikuid. Vajaduse korral võib mõned sellisest
vastutusestjärelduvad kohustused üle kanda teistele isikutele.

3.2.6. Töötoimingu eest vastutavaks määratud isik, töö [vastutav] juhtija
Isik, kellele on pandud täielik vastutus töötoimingu eest töökohal. Vajaduse korral vöib möned nendest kohustustest panna ka teistele isikutele.

3.2.7. Järelevalvet teostav isik, töö jälgija
Isik, kelle ülesanne on mitteelektritöödel ohutu kauguse tagamine järelevalvega.

3.2.8. Lülitamistejuhtija
lsik, kes juhib lülitustoiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks - níi talitlusseisundi muutmiseks kui ka tööde tegemiseks.

3.2.9. Lülitaja
lsik, kes vahetult sooritab lülitustoiminguid.

3.2.10. Töörühm
Töötajate rühm, kes töötab elektripaigaldises ja mille koosseisus on kaks või enam töötajat.

3.2.11. Töörühma liige
Isik, kes töörühma koosseisus võtab osa tööst elektripaigaldises.

3.2.12. Teade, juhis
Elektripaigaldise käitu puudutav suusönaline vöi kirjalik teade vöi juhis.

3.2.13. Operatiivpäevik
Dokument, kus kajastatakse igapäevased lülitamistoimingud ja teised käitu möjutavad sündmused. Nt DMS on operatiivpäeviku lahutamatu osa.

3.3. Töötsoon

3.3.1 . Töökoht
Üks või mitu paika, piirkonda või ala, kus tuleb sooritamisele, sooritatakse või sooritati töötoiminguid.

3.3.2. Pingealune töötsoon, ohutsoon
Pingestatud osi ümbritsev ruumiosa, milles isolatsioonitase ei väldi elektriohtu, kui sellesse ulatuda vöi siseneda ilma kaitsemeetmeid
kasutamata (vt joonised 1 ja 2). V -

x-kokkupuuteta

3.3.3. Pingelähedanetsoon
Pingelähedane tsoon (lähedustsoon) on pingealust töötsooni ümbritsev ruumiosa. Selle tsooni välispiiri mõõdetakse pingestatud osast. Selle tsooni
välispiiri kohta kehtib kaugus DV Kaugus pingealuse töötsooni piirist DL pingelähedase tsooni välispiirini sõltub pingestatud osa pingest.

 

 

kokkupuuteta

3.3.4. Kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest
lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.


3.3.4.1. Õhuliini kaitsevöönd
Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatusmõlemal pool liini telge:
- kuni 1 kV pingega liinide korra! on 2 meetrit;
- üle 1 kV kuni 20 kV pingega liinide korral on 10 meetrit, õhukaabli kasutamise korral on 3 meetrit;
- 35-110 kV pingega liinide korral on 25 meetrit;
- 220-330 kV pingega' liinide korral on 40 meetrit.


3.3.4.2. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd
Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel
paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

3.3.4.3. Veekaabelliini kaitsevöönd
Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest
meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jögedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

3.3.4.4. Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd
Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini piiravad liini äärmistest
hälbimatus asendis juhtmetest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

3.3.4.5. Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd
Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

3.3.4.6. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd
Ohuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal.

3.4. Töö
3.4.1 . Töötoiming
Igasugune elektri- või mitte elektritööga seotud toiming, millega võib kaasneda elektrioht.


3.4.2. Elektritöö
Töö elektripaigaldises, sellejuures või lähedal, nt katsetamine, mõõtmine, remont, asendamine, uuendamine, laiendamine, paigaldamine, hooldamine
ja kontroll Elektritöö nõuab harilikult elektrialaseid teadmisi ja oskusi.

3.4.3. Mitteelektritöö
Elektripaigaldise läheduses sooritatav töö, nt ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine vms.

3.4.4. Pingealune töö
Igasugune töö, millejuures töötaja on tahtlikult kokkupuutes pingestatud osadega või ulatub pingealusesse töötsooni kas oma kehaosadega või
käsitsetavate tööriistade, -seadmete või vahenditega. Madalpingel sooritab töötaja pingealust tööd, kui ta on kokkupuutes pingestatud
osaga. Kõrgepingel sooritab pingealust tööd, kui ta siseneb pingealusesse töötsooni, ükskõik kas ta on kokkupuutes pingestatud osadega või mitte.

3.4.5. Pingelähedanetöö
Igasugune töötoiming, millejuures töötaja oma kehaosaga, tööriistaga või mis tahes muu esemega siseneb pingelähedasse tsooni, ulatumata seejuures
pingealusesse töötsooni.

3.4.6. Kaitselahutamine
Seadme või ahela täielik lahutamine muudest seadmetest ja ahelatest füüsikalise eralduse loomise teel, mis on võimeline vastu pidama eeldatavatele
pingeerinevustele lahutava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel.

3.4.7. Pingevaba, pingetu
Seadme või ahela seisund, milles selle pinge on null või ligikaudu null, ehk pingeta ja/või laenguta seisund.

3.4.8. Pingevaba töö
Töö pinge-ja laenguvabades elektripaigaldistes, mis toimub pärast kõigi elektriohtu vältivate meetmete rakendamist.

3.4.9. Voolujuhtiv osa
Juht või juhtiv osa, mis oma normaaltalitlusel võib olla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht.

3.4.10. Töö sooritamisluba
Kirjalik või suuline ühemõtteline luba kavandatud töö sooritamiseks.

3.4.11. Töö alustamisluba
Otsene juhis töökohal töötajatele töö alustamiseks pärast kõigi
ohutusmeetmete rakendamist. '

3.5. Kaitsevahendid
3.5.1 . [Kaitse]varje
lsoleeritud või isoleerimata tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise väitimiseks.


3.5.2. [Kaitse]kate, kaitsepiire
Osa, mis kaitseb igast harilikust ligipääsusuunast tuleva otsepuute eest.Kaitsepiiretena võib kasutada laudseinu, uksi, võre- või traatvõrkpiirdeid
kõrgusega vähemalt 1800 mm, mis peavad tagama, et inimkeha mistahes osa ei saa küündida pingestatud osade läheduses asuvasse ohutsooni.

3.5.3. [Kaitse] tõke
Osa, mis takistab juhuslikku, kuid mitte tahtlikku otsepuudet. Kaitsetõketeks võivad olla nt katted, tõkkepuud, ketid ja köied, ning alla 1800
mm kõrgusega seinad, uksed, võre- või traatvõrkpiirded, mis oma madaluse tõttu ei kuulu piirete hulka.

3.5.4. lsoleerkate
Isoleermaterjalist valmistatud jäik või painduv kate, mida kasutatakse pingestatud ja/või väljalülitatud ja/või naaberosade katmiseks, et vältida
nende juhusikku puudutamist.

3.5.5. Ümbris .
Osa, mille abil nähakse ette seadme kaitse teatavate välistoimete eest ning otsepuutekaitse mis tahes suunast.

3.5.6. Pingeindikaator
Kantav seadis, mida kasutatakse pinge olemasolu või puudumise
usaldusväärseks kindlakstegemiseks ja kontorlliks, kas seade on valmis maandamiseks. Need seadised on enamasti mahtuvuslikku või
aktiivtakistuslikku liiki.

3.5.7. Kantav maandamis- ja lühistamisseadis
Kantav seadis, mis isoleervahendite abiga ühendatakse elektripaigaldise osa(de)ga maandamiseks, lühistamiseks. See seadis sisaldab
maandamiskomponente, lühistamiskomponente ja üht või mitut isoleerkomponenti, nt maanduskeppi.

3.6. Nimipinged
3.6.1 . Väikepinge
Pingepiirkond, mille korral pingejuhtide vahel või juhi ja maa vahel ei ületa tavaliselt vahelduvpinge puhul 50 V ega pulsatsioonivaba alalispinge puhul
120 V. Siia kuuluvad maandamata ja maandatud kaitseväikepingesüsteem (SELV, PELV) ja talitiusväikepingesüsteem (AFELV) (vt HD 384,4.41 S2,jaotis
411).

3.6.2. Madalpinge
Pingepiirkond, milles vahelduvpinge tavaliselt ei ületa 1000 V ega alalispinge 1500 V.

3.6.3. Kõrgepinge
Pingepiirkond, milles vahelduvpinge on tavaliselt suurem kui 1000 V ja alalispinge suurem kui 1500 V.

 

4. Põhi alused

4.1. Käiduohutus
4.1.1. Enne mingi toimingu sooritamist elektripaigaldises tuleb välja selgitada elektrilised riskid. Selle alusel tuleb määrata, kuidas toiming tuleb
sooritada ja milliseid ohutusmeetmeid tuleb ohutuse tagamiseks rakendada.


4.1.2. Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise
dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis või tehtud elektritöö vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning seda kirjalikult kinnitama.


4.1 .3. Kui elektritöö ettevõtja tuvastab, et elektriseade või -paigaldis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, peab ta sellest teatama
elektripaigaldise eest vastutavale isikule.


4.2. Nõuded personalile

4.2.1 . Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on
ära määratud Eesti Vabariigi seadusandlusega.


4.2.2. Kõigile elektripaigaldises, sellejuures või lähedal töötoiminguga seotud isikutele tuleb nende tööks vajalikus mahus selgeks teha
ohutusnõded, ohutuseeskirjad ja ettevõttesisesed juhised. Pikaajalise või keeruka töö puhul tuleb neid töö käigus korrata. Töösse kaasatud töötajad
on kohustatud neid nõudeid, eeskirja juhiseid järgima.


4.2.3. Töötajate riietus peab vastama töö iseloomule ja olema nõuetekohaste kaitseomadustega. Vajaduse korral tuleb kasutada kitsalt
ümber olevat riietust ja lisa-isikukaitsevahendeid.


4.2.4. Nii enne töötoimingu alustamist kui ka töö ajal peab töötoimingu eest vastutavaks määratud isik tagama, et kõik antud töösse puutuvad
nõuded, eeskirjad ja juhised on täidetud.


4.2.5. Töötoimingu eest vastutavaks määratud isik peab kõiki töötoiminguga seotud isikuid hoiatama kõigi ettenähtavate ohtude eest,
mida töötajad ei pruugi otsekohe märgata.


4.2.6. Tööd, millejuures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnlisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta üksnes isik, kellel on ette võetava
tööjaoks vajalikud teadmised või kogemused või kes töötab sellise pädeva järelevalve all, mis on ette võetava tööjaoks vajalik.


4.2.7. Elektritööle lubatakse isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Mitteiseseisvale
tööle võidakse lubada ka vähemalt 16 aastaseid elektriala õpilasi ja praktikante.


4.2.8. Töötajate tervisekontroll peab toimuma Eesti Vabariigis kehtestatud korra kohaselt.


4.2.9. Töötajate kompetentsusnõuete hindamisel tuleb arvestada töötajate elektrialaseid teadmisi, elektritööde kogemusi, selle paigaldise tundmist,
kus töö toimub, töö jooksul tekkida võivate ohtude ja neile vastavate ettevaatusmeetmete tundmist ning võimet alati otsustada, kas töö jätkamine
on ohutu.


4.2.1 0. Elektripaigaldise eest vastutav isik ja elektritöö ettevõtja vastutavad oma töötajate kvalifikatsiooni ja neile elektripaigaldistes töötamiseks
omistatud õiguste eest. Töö keerukus tuleb kindlaks teha enne töö alustamist, et valida töö sooritamiseks vastavalt vajadusele elektrialaisikuid,
ohuteadlikke või tavaisikuid.


4.2.11. Töötajatele lülitaja õiguste andmine toimub vastavalt elektripaigaldise valdaja poolt kehtestatud korrale.

4.2.12. Elektritöö ettevõtja või mitteelektritöö ettevõtja peab edastama elektripaigaldise eest-vastutavale isikule nimekirjad, millega deklareerib
isikutele omistatud õiguste kehtivuse.

 

4.3. Töökorraldus
4.3.1. Iga elektripaigaldis peab olema antud konkreetse isiku - töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isiku - vastutusele.

4.3.2. Elektrilevis on elektripaigaldiste eest vastutavaks isikuks varahalduse valdkonnajuht, kelle poolt kehtestatud reeglid ja töö korraldamine on
kajastatud kvaliteedikäsiraamatus. Osa oma kohustustest on varahalduse valdkonnajuht kandnud üle operatiiv-, töö- ja hooldetoimingute eest
vastutavatele isikutele.

4.3.3. Töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikud
peavad juhtima oma paigaldiseosa, andes tööde sooritamislubasid töötoimingu eest vastutavaks määratud isikule.

4.3.4. Töötoimingute ajaks elektripaigaldise juhtijaks määratud isik võib vajaduse korral enda abistamiseks delegeerida mõned oma kohustustestteistele isikutele.

4.3.5. Elektripaigaldise eest vastutava isiku, töötoimingute ajaks
elektripaigaldisejuhtijaks määratud isiku ja töötoimingu eest vastutavaks määratud isiku ülesandeid võib panna kombineeritult ühele ja samale isikule

4.3.6. Kui kaks või enam paigaldist kuuluvad kokku, on tähtis, et kõigi selliste paigaldiste eest vastutavate isikute vahel toimuksid ohutuse
tagamiseks korrakohased konsultatsioonid ja koostöö.

4.3.7. Juurdepääs kõigile kohtadele, kus tavaisikud võivad sattuda elektrilisse ohtu, peab olema sätestatud. Sätestamis viis ja juurdepääsukontroll peab olema elektripaigaldise eest vastutava isiku vastutusel ja kooskõlas Eesti Vabariigis kehtestatud korrale. 4.3.8. lga töötoiming peab olema töötoimingu eest vastutavaks määratud isiku vastutusel. Kui töötoiming on jaotatud mitmeks osaks, võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale ohutuse eest vastutav isik, kusjuures kõik
need on ühe koordineeriva isiku vastutaval juhtimisel. V 4.3.9. Enne mis tahes muudatuste ettevõtmist elektripaigaldise
talitluskorralduses või enne töö alustamist peavad töötoimingu eest vastutavaks määratud isikja elektripaigaldise eest vastutav isik kokku
leppima, milliseid ümberkorraldusi elektrisüsteemi talitluses on ettenähtud töö sooritamiseks vaja teha ja millistes toimingutes seisneb
elektripaigaldises, selle juures või lähedal kavandatav töö. 4.3.10. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik.

4.3.11 . Mittekeerukas paigaldises või paigaldise mittekeerukas osas võib iga elektrialaisik selgelt arusaadavas või mittekeerukas olukorras otsustada,
kuidas tuleb töö ohutult sooritada: - kui sooritatavad töötoimingud ei ole keerukad või
- kui töö seisneb hooldustoiminguis vastavalt kokkulepitud korrale. 4.3.1 2. Elektripaigaldise eest vastutav isik peab juhendama töötoimingu
eest vastutavaks määratud isikut elektripaigaidise skeemist, elektriseadmete eripärast, elektripaigaldisse sissepääsu korrastja ohtudest ning nendest
hoidumise abinõudest. Juhendamine tuleb vormistada kirjalikult. 4.3.13. Juhul, kui vahetult töid teostav elektritöö ettevõtja tellib osa töid
lepingulise alltöövõtu korras, peab ta võtma kasutusele alltööettevõtja töötajate ohutuse tagamiseks vajaikud abinõud ja korraldama juhendamise.
Alltöövõtu ettevõtjatest peab elektritöö ettevõtja informeerima ka elektripaigaldise eest vastutavat isikut.

4.3.14. Kui töökoha! töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku
kokkuleppe töötervishoiu-ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei oie sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju
tekkimise korral solidaarselt.

4.3.15. Töökohal peab olema selline kord, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi korralduse või töötoiminguvastavuses
ohutusnõuetele, saaks oma vastuväiteid viivitamatult esitada töötoimingu eest vastutavaks
määratud isikule. Töötoimingu eest vastutavaks määratud isik peab vastuväited läbi kaaluma ja vajaduse korral enne otsuse vastuvõtmist nõu
pidama oma kõrgemalseisva juhatajaga.

4.4. Side (infoedastus)
4.4.1. Side hõlmab igasugust teabe edastamist ja vahetamist nii suusõnaliselt (sh statsionaar- või mobiiltelefoniga, isiklikus raadiosidega,
vahetult isikult isikule), kirjalikult (sealhulgas telefaksi või elektronpostiga) kui ka visuaalselt (sh kuvarseadmetega, hoiatustabloodega,signaaltuledega jne).

4.4.2. Enne töö alustamist tuleb töötoimingute ajaks elektripaigaldise juhtijaks määratud isikut kavandatud tööst informeerida.

4.4.3. Kogu tööohutuse tagamiseks vajalik teave, nagu nt elektrivõrgu skeem, lülitite seis (sees, väljas, maandatud) ja ohutusvahendite paigutus,
tuleb edastada nõuetekohase teate või juhisena.

4.4.4. Kui on otstarbekohane kasutada teisi teabeedastusviise, nt raadiosignaale, arvuteid, signaaltulesid jne, võib neid kasutada üksnes
siis, kui on tagatud, et teabe edastustee on töökindel ning et teabe vääritimõistmineja valesignaalide andmine on välistatud.

4.4.5. Kõik teated või juhised peavad sisaldama seda edastava isiku nime ja vajaduse korral ka tema viibimiskoha andmeid, nt telefon, faks, e-post.

4.4.6. Vigade välistamiseks teabe suulisel edastamisel peab teabe vastuvõtja teavet teabeandjale kordama; viimane peab kinnitama, et teave
on õigesti vastu võetud ja et sellest on õigesti aru saadud.

4.4.7. Kui elektripaigaldise eest vastutav isik kasutab juhtimiskeskust, võib
vaja olla rakendada vastavat korda (sealhulgas sideliine) sidepidamiseks töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isiku, töötoimingu eest
vastutavaks määratud isiku, turvateenistuse ja juhtimiskeskuse personali vahel.

4.4.8. Luba töö alustamiseks ega elektripaigaldise taaspingestamiseks töö
Iõpetamisel ei tohi anda signaalide ega ajalise kokkuleppejärgi.

4.4.9. Kui personal töökohal räägib eri keeli, tuleb vastastikuse arusaamise tagamiseks eelnevalt kokku leppida keel, millest kõik vastavad töötajad aru saavad.

 

4.5. Töökoht
4.5.1 . Iga töökoht peab olema selgelt määratletud ja tähistatud. Kõigis elektripaigaldise osades, nende juures või lähedal, kus mingit töötoimingut

sooritatakse, peab olema tööks piisavalt ruumi, juurdepääsuvõimalusi ja vaIgust. Vajaduse korral tuleb ohutu juurdepääs töökohale selgelt tähistada.

4.5.2. Kõrvalistest ohuallikatest, nagu nt mehaanilistest või rõhu all olevatest süsteemidest või kukkumisvõimalustest tingitud traumaohu
vältimiseks tuleb kasutada olude kohaseid ettevaatusmeetmeid. 4.5.3. Juurdepääsu takistavaid esemeid ega süttivaid aineid ei
tohi paigutada lülitus-ja juhtimisaparatuuri juurdepääsuteedele, ' väljapääsuteedele, nende teede kohale, lähedusse ega ka paikadesse, kust
aparatuuri käitatakse. Süttivad ained, mis asuvad elektripaigaldiste naabruses või läheduses, tuleb eemaldada kõigi võimalike süüteallikate juurest.

 

4.6. Tööriistad, -seadmed ja vahendid
4.6.1. Eesti, Euroopa ja/või rahvusvaheliste standardite olemasolul peavad tööriistad, -seadmed ja -vahendid vastama nendes esitatud nõuetele.

Tööriistade, -seadmete ja -vahendite hulka kuuluvad nt:
- isoleerjalatsid-kindad ja -kalossid - silma-ja näokaitsed
- kaitsekiiver vm peakaitse - oludekohane kaitseriietus
- isoleermatid  -alused ja -platvormid - painduvad ja jäigad isoleervarjed
- isoleertööriistad (nii isoleermaterjalist kui ka isoleerkattega) ja isoleerimistööriistad - lülitusvardadja -kepid
- ohutuslukud, -sildid ja märgid - pingeindikaatorid ja - pingeindikatsioonisüsteemid
- seadmed kaabli asukoha määramiseks - maandamis-ja Iühistamisseadised
- tõkestamisvahendid, lipud ja kantavad hoiatusmärgid.

4.6.2. Tööriistu, -seadmeid ja -vahendeid tuleb kasutada nende tootjate või tarnijate juhendite kohaselt.
Juhendid peavad olema eestikeelsed, tarbe korral lisaks ka muukeelsed.

4.6.3. Elektripaigaldises ja selle lähedal ohutuks töötamiseks või käitamiseks ettenähtud tööriistad, seadmed ja -vahendid peavad vastama
oma otstarbele, neid tuleb hooldamisega hoida kasutamiskorras ja neid tuleb asjakohaselt kasutada.

4.6.4. Tööriistade, -seadmete ja -vahendite kasutamiskorrasoleku tagamine hooldamisega tähendab nende perioodilist visuaalset ülevaatust
ja ettenähtud juhtudel elektrilist katsetamist, sh elektrilise terviklikkuse ja mehaaniliste omaduste kontrolli pärast remonti ja/või modifitseerimist.

4.6.5. Töövahendite hulka kuuluvad ka isikukaitsevahendid. Kaitsemeetmetena lühise ja elektrikaare toime eest, kus elektrikaar võib
põhjustada rõivaste süttimise, tuleb isikukaitsevahenditena kasutada tule ja kuumuse eest kaitsvat kaitserõivastust, mis peab vastama standardile EVS-
EN ISO 11612: Kaitseriietus. Kuumuse ja leekide eest kaitset pakkuv riietus. Kaitsetoime parandamiseks soovitatakse kaitserõivastuse all kasutada vahe-
või alusrõivastust, mis ei ole kergesti sulavast sünteetilisest materjalist.

4.6.6. Elektripaigaldises või selle lähedal töötamisel või käidul tarvitatavaid
eritööriistu, -seadmeid ja vahendeid tuleb nõuetekohaselt hoiustada.

4.6.7. Töökohal kasutatavate tööriistade, -sead mete ja -vahendite
piisavuse, vastavuse ja kasutamiskorrasoleku eest vastutab töötoimingu eest vastutavaks määratud isik.

 

4.7. Joonised ja dokumentatsioon
4.7.1 . Elektripaigaldise kohta peavad olema kättesaadaval hetkeseisule vastavad joonised ja dokumentatsioon.

4.8. Märgid ja sildid
4.8.1. Kui vaja, tuleb töö või toimingute ajaks paigaldada vastava sisulised märgid ja/või sildid, et juhtida tähelepanu võimalikele ohtudele.

4.8.2. Elektripaigaldiste käidul ja elektripaigaldistes, nende juures või nende lähedal tehtavatel töötoimingutel tuleb lähtuda ettevõttestandardi
EE 10421629 ST 1012004"Elektripaigajdiste käidul kasutatavad ohutusmärgid ja ohutussildid" nõuetest.

4.9. Tegevuskord hädaolukorras
4.9.1. lsik, kes vastutab elektripaigaldiste ja tööohutuse eest peab
arvestama elektripaigaldiste käiduga seotud riske ja tagama elektripaigaldise omaniku kehtivate töökorraldus põhimõtete täitmise hädaolukorras.
Olenevalt elektripaigaldise suurusest võivad sellised hädaolukorrameetmed sisaldada mõningaid või kõiki alljärgnevalt nimetatud võtteid:

- Teavitussüsteemi sisseseadmine, mille korral töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isik ja töötoimingu eest
vastutavaks määratud isik teavitaks kõigist elektrilistest õnnetustest ja vahejuhtumitest lülitamistejuhtijat ja otsestjuhti. Kui vaja, tuleb teavitada
ka elektripaigaldise eest vastutavat isikut.

- Õnnetusetaolised juhtumid elektripaigaldiste käiduga seotud tööde -sooritamisel tuleb dokumenteerida. See kehtib nii töö ajal kui ka väljaspool normaalset tööaega tehtavate tööde korral.

- Kolmanda poole töötajad peavad peale selle järgima oma ettevõtte teavitussüsteemi nõudeid.

- Olenevalt paigaldise suurusest peab elektripaigaldise eest vastutav isik seadma sisse tiheda koostöö turva- ja päästeteenistustega.

- Tuleb tagada, et elektripaigaldise skeemid oleks kättesaadavad ja õiged.

- Surmajuhtumi korral tuleb viivitamatult teavitada lülitamistejuhtijat ja otsest juhti.
Lülitamistejuhtija teavitab läbi teavitussüsteemi elektripaigaldise eest vastutavat isikut. Õnnetuskoht tuleb säilitada
muutmatuna, välja arvatult juhtudel, mil see võiks põhjustada edasist ohtu oma või voorastele töötajatele või muudele isikutele.

- Hädaolukorrameetmed võivad sisaldada teenindava personali kasutamist, kelle ülesanne on sooritada vajalikud toimingud õnnetuskoha
elektriohutuse tagamiseks ja hoida kolmanda poole töötajaid päästetööde ajal ohutsooni sattumise eest enne elektriohutust tagava seisundi
taastamist.

- õnnetuse järel peab töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isik võtma asjakohased meetmed ohutuse taastamiseks
õnnetuskoha  ning selle ümbruses ja, nii palju kui võimalik, edasiste kahjustuste vältimiseks. See on vajalik ka õnnetuse põhjuste
ja tekkinud kahjude uurimiseks, mida võib sooritada nii oma personal, erakordseil juhtumeil ka välised uurimisorganisatsioonid (nt politsei).

- Tuleb ette näha asjakohased kaitse-, esmaabi- ja tulekustutusvahendid.

 

4.9.2. Piisava arvu isikutega, kes on vajalikud elektritööks elektripaigaldises, sellejuures või Iähedal töötamisel, tuleb ette näha
treening ja informatsioon eesmärgiga, et nad oleksid suutelised osutama esmaabi elektrilöögi ja/või põletuse korral.
On soovitav, et esmaabijuhised oleksid olude kohaselt ette nähtud töökohtade plakatitel või kaartide!
või töötajatele väljajagatavatel infolehtedel või ohutust käsitlevates trükistes.

 

5. TAVAKÄIDUTOIMINGUD
5.1. Üldnõuded


5.1.1 . Elektriohu vältimiseks tuleb lülitamistoimingutel ja talitluskontrolli toimingutel kasutada sobivaid tööriistu ja seadmeid selliselt, et inimeste
elektrioht oleks välditud. Need toimingud peavad olema kooskõlastatud elektripaigaldise eest vastutava isikuga või, kui vaja, töötoimingute ajaks
elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikuga.


5.1.2. Elektripaigaldise eest vastutavat isikut või, kui vaja, töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikut tuleb informeerida, kui
sellised kokkulepitud käidutoimingud on lõpetatud.


5.2. Lülitamistoimingud
5.2.1 . Lülitamistoimingud on ette nähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks.
Lülitamistoiminguid on kahesuguseid:
- toimingud elektripaigaldise talitlusseisundi muutmiseks, seadmete kasutamiseks, sisse-ja väljalülitamiseks, käivitamiseks ja seiskamiseks
aparaatide abil, mille ehitus tagab nende võimalikult riskivaba käidu
- paigaldise välja- või taas sisselülitamine töö sooritamiseks.
Lülitamistoiminguid võib sooritada kohapeal või kaugjuhtimise teel.


5.2.2. Väljalülitamist enne ja sisselülitamist pärast pingevaba tööd võivad sooritada elektriala- või ohuteadlikud isikud vastavalt pingevabade tööde korrale.


5.2.3. Käsiajamiga kõrgepinge võimsuslülitid, Iahklülitid, lahutajad ja koormuslahklülitid tuleb välja ja sisse lülitada isoleerkinnastes.
Komplektjaota vankrid kontrollasendisse või tööasendisse tuleb samuti viia isoleerkinnastes.


5.2.4. Kui kõrgepingepaigaldises on maaühendus välja lülitamata, tuleb kohe rakendada abinõud maaühenduskoha kindlakstegemiseks ja vastavalt
olukorrale, töötajate kaitseja ohutuse tagamiseks. Maaühenduskohale ei tohi läheneda ligemale kui 4 m sisepaigaldises ja 8 m välispaigaldises.
Maaühenduskohale on lubatud minna lähemale nimetatud kaugustest ainult lülitamisteks ja pingesse sattunud inimese vabastamiseks, kasutades
seejuures oludele vastavaid töövahendeid.

5.2.5. Hädaolukorras tuleb seadme elektritoide välja lülitada viivitamatult, ilma eelneva loata. Elektrijaotuspaigaldistes tohivad hädalülitamisi sooritada
üksnes elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud.

5.3. Talitluskontrollitoimingud
5.3.1 . Mõõtmised


5.3.1.1. Käesolevasjuhendis mõeldakse mõõtmiste all kõiki füüsikaliste - suuruste määramise toiminguid elektripaigaldistes. Mõõtmisi võivad
sooritada elektrialaísikud või ohuteadlikud isikud, elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud.


5.3.1.2. Elektripaigaldistes tehtavatel mõõtmistel tuleb kasutada nõuetekohaseid ja ohutuid mõõteriistu. Mõõteriistu tuleb kontrollida enne
kasutamist ja vajaduse korral ka pärast kasutamist.


5.3.1.3. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peavad mõõtmisi tegevad töötajad kasutama ísikukaitsevahendeid ja rakendama
ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise toime ja elektrikaare eest.

5.3.1.4. Vajaduse korral tuleb järgida pingevaba, pingealuse või pingelähedase töö nõudeid. ;

5.3.2. Katsetamine
5.3.2.1. Katsetamine hõlmab kõiki toiminguid, mis on ette nähtud elektripaigaldise talitluse ning elektrilise, mehaanilise või termilise seisukorra
kontrolliks. Katsetamine hõlmab ka elektriahelate, nt elektriliste kaitse-ja ohutusahelate talitluskindluse kontrolli. Katsetamine võib hõlmata ka
mõõtmistoiminguid, mis tuleb sooritada vastavalt punkti

5.3.1 nõuete järgi.
5.3.2.2. Katsetamist võivad läbi viia elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud, üksnes elektrialaisiku vahetul juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud.

5.3.2.3. Pingetuks tehtud paigaldistes peavad katsetamised toimuma pingevaba töö nõuete kohaselt. Kui on vaja lahti võtta maandus-ja
lühistusseadmeid, tuleb rakendada nõuetekohased ettevaatusmeetmed, et välistada paigaldise ekslikku pingestamist mis tahes võimalikust
toiteallikast ja vältida töötajate elektrilöögiohtu.


5.3.2.4. Kui katsetamine toimub normaaltoiteoludes-, tuleb täita pingealuste, pingelähedaste ja pingevabade tööde sellekohaseid nõudeid.


5.3.2.5. Kui katsetamisel kasutatakse voortoiteallikat, tuleb rakendada ettevaatusmeetmeid, mis tagavad, et:
- elektripaigaldis on kaitselahutatud igast võimalikust normaaltoiteallikast
- elektripaigaldist ei saa pingestada mingi muu kui ainult võõrtoiteallika abil
- katsetamisejooksul rakendatakse ohutusmeetmeid kõigi kohal olevate töötajate kaitseks võimaliku elektriohu eest
- kaitselahutuskohtades on isolatsioon küllaldane, et taluda üheaegselt ühele poolele rakendatud katsetamispinget ja teisele poolele rakendatud
talitluspinget.


5.3.2.6. Mõningaid elektrilisi erikatsetusi võivad teostada sellekohase eriväljaõppega elektrialaisikuid.Vajaduse korral tuleb seejuures lisaks
käesoleva juhendi nõuetele rakendada standardis EN 50191 sätestatud lisakaitsemeetmeid.


5.3.2.7. Katsetamise eriliigina (erikatsetused) eristatakse elektriseadmete, paigaldiste või nende osade teimimist, mille all mõistetakse nende
vastupidavuse kontrolli mingile füüsikalisele toimele, nt talitluspingest körgemale pingele (teimipingele).Teimimisi tehakse nt puutevöimalikke
paljaid pingestatud osi sisaldavates kõrgepingelaboratooriumides.

5.3.3. Tehniline kontroll
5.3.3.1. Tehnilise kontrolli eesmärk on kindlaks teha, kas elektripaigaldis vastab asjaomaste standarditega määratud tehnika-ja ohutusnõuetele.
Tehniline kontroll võib hõlmata paigaldise normaalseisundi tõendamist.

5.3.3.2. Nii uusi elektripaigaldisi kui ka olemasolevate paigaldiste ümberehitusi ja laiendusi tuleb kontrollida enne nende kasutusele võttu.

5.3.3.3. Elektripaigaldised tuleb korraliselt kontrollida otstarbekohaste ajavahemike tagant. Korralise kontrolli eesmärk on avastada puudused, mis
võivad ilmneda pärast vastuvõttu ja võiksid takistada käitu või põhjustada ohtusid.

5.3.3.4. Tehniline kontroll võib koosneda:
- visuaalsest ülevaatusest
- mõõtmisestja/või katsetamisest punktide 5.3.1 ja 5.3.2 nõuete järgi. 5.3.3.5. Tehniline kontroll tuleb läbi viia nõutavate elektrijooniste (vt punkt 4.7)
ja tehnlliste andmike suhtes. 5.3.3.6. Otsest ohtu esilekutsuvad puudused tuleb viivitamatult
kõrvaldada või selliste puudustega seadmed viivitamatult välja lülitada ning välistada nende soovimatu taassisselülitamise vöimalus.

5.3.3.7. Tehnilist kontrolli võivad sooritada antud tüüpi paigaldiste kontrolli kogemustega elektrialaisikud.

5.3.3.8. Kontrolli sooritamisel tuleb kasutada nõuetekohaseid riistu,
seadmeid ja vahendeid sellisel viisil, et pingestatud paljasosadest (kui need on olemas) tingitud oht oleks välistatud.

5.3.3.9. Tehnilise kontrolli tulemused tuleb dokumenteerida. Kui on avastatud puudusi, tuleb rakendada nõuetekohased olukorda parandavad meetmed.

 

6. TÖÖTOIMINGUD
6.1. Üldosa
6.1.1. Üldnõuded


6.1.1.1. Enne mis tahes töö alustamist tuleb koostada asjakohane riskihinnang ja rakendada vajaikud kaitsemeetmed.


6.1.1.2. Töö sooritamisloa tohib anda üksnes töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isik. Töötoimingu mingi katkestuse
korral, väljaarvatult lühikestel katkestustel, kui töötajad ei lahku/töökohalt, tuleb töö sooritamiseIuba korrata.


6.1.1.3. Tehtavad tööd võivad olla kolmesugused pingevabad (vt 6.2), pingealused (vt 6.3) või pingelähedased (vt 6.4). Kõik need põhinevad
kaitsemeetmete kasutamisel elektrilöögi, lühisvoolude toime ja elektrikaare toime eest.


6.1.1.4. Elektrikaar on harv sündmus. Sellegipärast on selle vastu vaja töökindlat kaitset, sest selle teket ei saa välistada, eriti kuna elektrikaar
võib tekkida töötoimingute ajal. Elektrikaar ei pruugi tekkida mitte üksnes lühise tagajärjel, vaid ka vooluga koormatud pingestatud osade (Iiinide,
kaabiühenduste, lülitusaparaatide, kaitsmete jne) lahutamisel ilma eriettevaatusmeetmete kasutamiseta.


6.1.1.5. Elektrikaare termiline toime sõltub elektrilisest võimsusest (lühisvoolu tugevusest), mis määrab kaares eralduva energia (sõltuvalt kaare
pingest, voolust ja kestusest), ja soojusvoo edastumise viisist, sealhulgas toimeoludestja kaare kaugusest. Soojuse  edastumise viis ega tugevus ei ole
pinge eri tasemetel (madal- või kõrgepingel) põhiliselt kuigi võrd eripärane. Peale termilise toime tuleb arvestada ka muid ohtusid:
- lööklainet ja paiskuvaid fragmente, mis on tingitud elektrikaare plahvatuslikust iseloomust
- tugevat elektromagnetilist kiirgust, eriti ultraviolett- ja infrapunakiirgusena, kuid ka nähtava kiirgusena, mis kõik võivad tekitada
silmade ja naha pöördumatuid kahjustusi
- akustilist lööki (pauku)
- mürgiseid gaase ja osakesi, mis on tingitud ainete sulamisest ja aurustumisest elektrikaares või seda ümbritsevas keskkonnas.


6.1 .1.6. Töötajate kaitseks  saab elektrikaare termilist ohtu vähendada vastavate isikukaitsevahenditega. Tuleb aga märkida, et ükski isikukaitsevahend
ei võimalda saavutada sajaprotsendilist kaitset elektrikaare eest.


6.1.1.7. Elektrikaarest tingitud ohtude vähendamiseks või välistamiseks tuleb läbi viia sellekohane riskihinnang. Kavandatud tööde sooritamiseks
tuleb kasutada üldtehnilisi ennetavaid meetmeid, nt tuleb luugid ja uksed mõneks ajaks avada või isegi maha võtta. Kuna need töötoimingud
võivad moodustada osa hooldus- ja remonditöödest, ei saa elektrikaarest tingitud ohtusid ettenähtavas tulevikus täielikult välistada, mistõttu tuleb
kasutada asjakohaseid kaitsemeetmeid. Lisaks võivad ka muud töötajad, nt lülitaja, sattuda elektrikaarest tingitud ohtudesse. Selliseidki riske tuleb
riskihinnangus arvestada.


6.1.1.8. Kui jaotise 6.2 (pingevaba töö) või 6.4 (pingelähedase töö) nõudeid ei saa täielikult täita, tuleb töö sooritada jaotise 6.3 (pingealuse töö) nõuete järgi.


6.1 .1.9. Töötamiseks tuleb tagada vajalik isolatsioonitase, nt tahkete isoleerkaitsevahendite vahele paigutamisega või piisavate õhkvahemike
hoidmisega (vt 6.3 ja 6.4). Juhised vähimalt vajalike õhkvahemike kohta on esitatud tabelis 1.


6.1.1.10. Et hoida töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikut töödega kursis, peab töötoimingu eest vastutavaks määratud isik
esitama temale enne töö alustamist teate, milles on näidatud töö iseloom, koht ja kavandatud tööst tulenevad muudatused elektripaigaldises.
Keerukatel plaanilistel töödel tuleb esitada kirjalik teade.


6.1.1.11. Üldjuhul töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isiku funktsiooni täidab juhtimiskeskus.


6.1.1.12. Vastavalt ohutuse põhireeglitele peab kas töötoimingute ajaks elektripaigaldise juhtijaks määratud isik või töötoimingu eest vastutavaks
määratud isik tagama, et tööd sooritav personal oleks põhjalikult ning töö eripärale vastavalt instrueeritud nii enne töö alustamist kui ka töö käigus.


6.1.1.1 3. Töötoimingu eest vastutavaks määratud isik peab töörühma liikmeid (töö tegijat) teavitama enne tööülesannete täitmisele asumist
töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud
ning nende eest vastutavad töötajad.


6.1.2. Erinõuded induktsiooni korral
6.1.2.1. Pingestatud juhtide läheduses asuvates juhtides või juhtivates osades võib tekkida indutseeritud pinge. Lisaks pingevabadeja
pingelähedaste tööde nõuetele tuleb induktsioonist mõjustatud Iiinidel töötamisel kasutada eri- ettevaatusmeetmeid:
- maandamist piisavalt väikeste vahemaade järel, et vähendada juhtide ja maa potentsiaalide erinevus ohutu tasemeni
- potentsiaaliühtlustust töökohal, et vältida töötajate sattumist induktsiooniahelasse.


6.1 .2.2. lnduktsioonist mõjustatud liiniks on õhuliin, mis asub kogu oma
pikkuses või üksikute lõikudena (lõikude kogupikkus vähemalt 2 km) teise
110 kV või kõrgema pingega õhuliini teljele lähemal kui:
- 100 m -110 kV õhuliinil
- 150 m - 220 kV õhuliinil
- 200 m - 330 kV õhumnil.


6.1 .3. Erinõuded ilmastikuolude arvestamiseks
6.1.3.1. Ebasoodsate keskkonnaolude, nt äikese, tugeva saju, udu või tugeva tuule korral tuleb töö alustamist ja/või jätkamist vastaval viisil piirata.


6.1 .3.2. Kui on näha välku või kuulda müristamist või märgata äikese lähenemist, tuleb tööd elektripaigaldise pingealdistel juhtivatel osadel
või nendega vahetult ühendatud elektriseadmetel ohu vältimiseks, kus vaja, viivitamatult katkestada ja teatada sellest töötoimingute ajaks
elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikule.


6.1.3.3. Kui nähtavus töökohal on halb, ei tohi töötoimingut alustada, käimasolev töötoiming tuleb aga ajutiselt katkestada koos töökoha viimisega
ohutusse seisundisse.


6.1.3.4. Ööpäeva pimedal ajal peavad töölõigud, töökohad, läbisõidud ja läbikäigud nende juurde olema valgustatud. Valgustus peab olema ühtlane.
Valgustid ei tohi pimestada töötajaid.


6.1 .4. Tuleohutus ja tule tõrje
6.1.4.1 . Elektripaigaldiste käidu ajal ei saa välistada tulekahju tekkimise võimalust. Tule puhkemisel tuleb elektripaigaldise ohtlikud ja ohustatud osad
välja lülitada, välja arvatud need, mis peavad tulekustutus-ja päästetööde tarbeks pinge all olema või mille väljalülitamine vöiks põhjustada muid ohtusid.


6.1.4.2. Tulekahju kustutamiseks elektripaigaldistes peavad neis olema kasutamisvalmis ja kättesaadavad tulekustutid või peavad olema
paigaldatud tuleohuklassile ja paigaldise liigile ning suurusele vastavad tulekustutusseadmed.


6.1 .4.3. Sobivatele isikutele tuleb õpetada tulekustutite käsitsemist, eriti nende kasutamist pingestatud seadmete korral. Õppusi tuleb
otstarbekohaste vaheaegade tagant korrata.


6.1.4.4. Tulekustutite või tulekustutussüsteemide kasutamisel elektrípaigaldistes tuleb kinni pidada ettenähtud ohututest vahekaugustest.


6.1.4.5. Töötajaid tuleb hoiatada, et kuumadest ja põlevatest materjalidest võivad eralduda mürgised ained.


6.1.4.6. Kergsüttivad ained ja esemed peavad olema selliselt paigutatud või ladustatud, et nad ei saaks hõlpsasti süttida.


6.1.5. Plahvatusohtlikud töökohad
6.1.5.1. Elektritööde sooritamisel plahvatusohtlikus kohas tuleb täita üht järgmistest soovitustest:
- keelata või katkestada kõik töötoimingud, kuni plahvatusrisk on sellekohaste meetmete abil, nt põlevgaaside lekke peatamisega või ruumi
läbiventileerimisega, kõrvaldatud
- rakendada, vastavalt plahvatusohu liigile, asjakohaseid meetmeid plahvatusriski vähendamiseks, nt keskkonna koostise pidevat seiret
ja igasuguse energiaallika keelamist, mis vöiks plahvatusohtliku segu süüdata; pidevat ventileerimist keskkonna koostise pideva seirega;
kasutades töötamisel üksnes sädemeohutuid elektriseadmeid.


6.2. Pingevabad tööd
6.2.1. üldnõuded
6.2.1 .1 . See jaotis käsitleb olulisemaid nõudeid (viit ohutusreeglit), mis peavad tagama, et elektripaigaldis töökohal on töötamise ajaks pingetu ja
turvaline. Selleks on vaja töökoht selgelt kindlaks määrata.


6.2.1.2. Pärast vastavate elektripaigaldiste selgeks tegemist tuleb täita viis järgnevat põhinõuet (ohutusreeglit) alljärgnevas järjekorras (välja arvatud
juhul, kui teisiti toimimiseks on olemas mõjuvad põhjused):
- täielik kaitselahutamine
- tagasilülitamisvõimaluse välistamine
- paigaldise pingetuses veendumine
- maandamine ja lühistamine
- juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvatele pingestatud osadele.


6.2.2. Täielik kaitselahutamine
6.2.2.1. Paigaldise osa, millel tööd kavatsetakse sooritada, tuleb kaitselahutusega eraldada kõigist toiteallikatest, nt töötoiminguteks
eraldatud elektriseadme osaga ühendatud pinge-ja jõutrafod ka madalpingepoolelt, kui sealt on pinge tagasi transformeerumise võimalus,
nt reservtoiteallikate, UPS-seadmete, RLA, omatarbe ajutise toite, aga ka juhtimis-, mõõtmis- vm abiahelate kaudu.


6.2.2.2. Kaitselahutus peab olema realiseeritud õhuvahemikuna või sellega võrdväärse tõhusa isolatsioonina, mis tagab, et kaitselahutuskoht ei saa
elektriliselt vigastuda, nt:
- töökoht peab olema eraldatud talitluspingest lahklüliti, lahuti või koormuslüliti abil, lattide või juhtmete lahtivõtmise või demonteerimise
teel, kaitsmete eemaldamisega või muul usaldusväärsel viisil. Lahklülitil, lahutil või koormuslülítil peab olema nähtav kontaktide vahekaugus,
seadme standardijärgi usaldusväärne mehhaaniline asendiosutaja või nende kontaktide toimimine muul viisil usaldusväärselt tuvastatav
- madalpingepaigaldistes tuleb voolujuhtivatelt osadelt,-kus hakatakse töötama, pinge välja lülitada, kasutades kaitselahutusseadmeid, skeemis
sulavkaitsmete olemasolul - viimaste väljavõtmise teel.


6.2.2.3. Teimimiseks kaitselahutatud kaablid peavad olema lahutatud ka teistest seadmetest mis võivad saada vigastuda vöörtoiteallika pingest.


6.2.3. Tagasilülitamisvöimaluse välistamine
6.2.3.1. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töötoimingu sooritamiseks kaitselahutati, tuleb kindlalt tõkestada tagasilülitamise eest,
eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Lukustusseadiste puudumisel tuleb tagasilülitamise välistamiseks kasutada võrdväärseid tegelikkuses
kontrollitud tõkestusmeetmeid.


6.2.3.2. Kui lülitusaparaadi käitamiseks on vajalik abitoide, tuleb see abitoide välja lülitada või tõkestada lüliti tagasi lülitamine muul
moel (nt ajami lukustamisega või elektriliste juhtseadmete kasutamise tõkestamisega).

6.2.3.3. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid, Mitte lülitada. lnimesed töötavad" nt järgmistesse kohtadesse:
- lahklülitite, lahutite ja koormuslülitite ajamitele ja juhtimisnuppudele
- madalpinge lülitusseadmetele (kaitselülitid, vinnaklülitid, lülitid), mille sisselülitamisega võib anda pinge töökohale
- madalpingeühendustele, millel puuduvad kaitselülitid, vinnaklülitid või muud lülitid, riputatakse keelusildid väljavõetud kaitsmete aluste juurde
- lülituskepiga juhitavate lahklülitite piiretele, ühepooluselistel lahklülititel aga iga pooluse ajamile.
Lahk-ja koormuslahklülitite ajamitele, millega õhu- või kaabelliin on välja lülitatud, peab olema riputatud üks keelusilt, sõltumata liinil töötavate töörühmade arvust.


6.2.3.4. Kui kaitseks tagasilülitamise eest kasutatakse kaugjuhtimisseadmeid, tuleb kohalike juhtimisseadmete kasutamise
võimalus välistada. Kõik sellel otstarbel kasutatavad signalisatsiooni-ja blokeerimissüsteemid peavad olema töökindlad.


6.2.3.5. Kaitselahutusvõimega lüliti tagab elektrilise isolatsiooni lahutatud pooluste vahel. Sõltuvalt seadme ehitusest ja vanusest tuleb hinnata riske,
otsustamaks kas on vajalik kasutada täiendavaid mehaanilisi või elektrilisi tõkestusmeetmeid, nt:
- GIS seadmetel tuleb jälgida gaasirõhku - madal rõhk tähendab, et kaitselahutusel pruugi olla tagatud
- asetada isoleerplaat lahtiste nugadega koormuslüliti klemmide vahele, kui on võimalus nugade alla vajumiseks (nt ida Saksa koormuslahklüliti
LHTCl noad võivad alla vajuda kui hoidev vedru on purunenud; nt NALF lülitusseade)
- vanemate ABB Unigear ZS1 jaotusseadmete maanduslüliti mehaaniline lukk ei blokeeri ML-i elektrilist väljalülitamist. AX1 vanemal versioonil on LL
lukk ilma elektrilise blokeeringuta. Kui seda tüüpi jaotlates paigaldatakse mehaaniline lukk, tuleb fiidriterminalil valida reziim ,,kohalik", et välistada kaugjuhtimine
- maandamine kaugjuhtimisega on lubatud, kui kõik kaitsed on fiidri ,,maandatud" asendis blokeeritud. See võimalus tuleb täpsustada iga
konkreetse alajaama kohta
- kui fiidri maandamine toimub läbl võimsuslüliti, tuleb VL lukustada ,,sees" asendis. Lukustamisega tagatakse, et releekaitse ei lülita maandust
välja kui tekib lühisvool. Kui seadmed võimaldavad lukustamist maandatud asendis, siis võib lukud paigaldada pärast maandamist
- väljalülitatud lahklülitite, lahutite ja sisselülitatud maanduslülitite käsiajamid lukustatakse mehaanilise lukuga
- 6-20 kV elektriseadmetes ühepooluseliste lahklülitite eksliku tagasilülitamise välistamiseks lubatakse nugadele asetada spetsiaalsed isoleermütsid
- lülituskepiga lülitatavate lahklülitite alalised piirded lukustatakse mehaanilise lukuga
- kui 6 - 20 kV ühenduse kaitselahutamiseks on ainult võimsuslüliti või sellega sarnaselt ehitatud lülitusseade (nt SF keskkonnas
koormuslahklüliti), lukustatakse mehaanilise lukuga nende käsiajamid väljalülitatud asendis ja maanduslüliti ajam.


6.2.3.6. Väljaveeretatavate vankritega jaotlas peavad lülitusseadmete
eksliku tagasilülitamise välistamiseks olema rakendatud järgmised abinõud:
- tööks vankril või kapi orvas tuleb seadmetega vanker veeretada remondiasendisse, lukustada orva luuk, mille taha jäid pinge all olevad
voolujuhtivad osad ning riputada luugile hoiatav ohutusilt " Seis. Pinge"
- töödel väljaspooljaotlat, sellega ühendatud seadmetel või väljuvatel õhu-ja kaabelliinidel tuleb lülitiga vanker veeretada kontroll- või
remondiasendisse. Kontroll-asendisse võib vankri jätta kui vanker on selles asendis fikseeritud
- vankri paigaldamisel kontroll või vaheasendisse riputada keelusilt "Mitte lülitada. Inimesed töötavad" vankrile. Vankri paigaldamisel
remondlasendisse riputada keelusilt kapi või orva uksele
- kauglülitatavate lülitamisseadmete korral töödel väljaspool komplektjaotlat tuleb võimsuslülitiga vanker viia kontrollasendisse. Pärast
maandamist kaugjuhtimisega või kohapeal tuleb välistada kohalike juhtimisseadmete kasutamise võimalus.


6.2.3.7. Madalpingepaigaldistes, mille skeemis puuduvad kaitsmed,
kasutatakse lülitusseadmete eksliku tagasilülitamise välistamiseks, nt:
- käepidemete või kapi uste lukustamist tavakasutatavast erineva lukuga
- lülitusnuppude sulgemist
- kontaktide vahele isoleervahetükkide asetamist
- lattide ära võtmist või kaabli (juhtmete) otste lahti võtmist sellelt seadmelt, mille! hakatakse tööle
- pinge väljalülitamisel kaugjuhtimisega lülitusseadmega on vaja välja lülitada juhtimisahelad.


6.2.3.8. Elektripaigaldise osad, millel pärast paigaldise täielikku kaitselahutamist võib säilida elektrilaeng (nt kondensaatorid ja kaablid),
tuleb sellekohaste vahenditega laengust tühjendada ja vastavate meetmetega välistada nende tagasi lülitamine.


6.2.4. Paigaldise pingetuses veendumine

6.2.4.1. Talitluspinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal.


6.2.4.2. Väljalülitatud paigaidise osade seisundit tuleb kontrollida kohaIike juhenditega sätestatud korras. Viimased võivad nt ette näha seadmetesse
sisseehitatud ja/või eraldi pingeindikatsioonisüsteemide kasutamist.


6.2.4.3. Pingeindikaatoreid ja eraldi rakendatavaid pingeindíkatsioonisüsteeme tuleb proovida vahetult enne ja, kus võimalik,
ka pärast kasutamist.


6.2.4.4. Talitluspinge puudumises tuleb alati veenduda enne töö alustamist. Pingeindikaatorite või eraldi rakendatavate
pingeindikatsioonisüsteemide kasutamise korral peavad need vastama standardile EN 61243-1, EN 61243-2, EN 61243-3 või EN 61243-5.


6.2.4.5. Pingetust tuleb kontrollida pingenäituriga, mille korrasoleku peab enne kasutamist kindlaks tegema kas selleks spetsiaalselt ettenähtud
mõõteriistaga või lähedal asuvatele kaheldamatult pingestatud voolujuhtivatele osadele lähendamisega.


6.2.4.6. Elektripaigaldistes (v.a õhuliinid) võib pingetust kontrollida üksinda. Õhuliinidel peab mastile tõusmisega või tõstuki kasutamisel
pingetust kontrollima kaks töötajat: lülitaja või töötoimingu eest vastutavaks määratud isik koos ohuteadliku isikuga.


6.2.4.7. Tegelikkuses skeemi jälgimise teel lubatakse pingetust kontrollida:
- spetsiaalsete pingenäiturite puudumisel välisjaotlates, väliskomplekt jaotlates ja väliskomplekttrafopunktides, aga samuti
õhuliinidel udu, vihma ja lumesaju korral
- 220- 330 kV välisjaotlates ja kaheahelalistel 220- 330 kV öhuliinidel.


6.2.4.8. Skeemi jälgimisel tegelikkuses kinnitab pinge puudumist õhu-ja kaabelliinide sisendustel lülitamistejuhtija.


6.2.4.9. Õhuliini skeemi jälgimine tegelikkuses seisneb Iiini suuna ja väliste tunnuste, samuti mastidel tähistuse kontrollimises.Tähistus peab vastama
liinide operatiivtähistustele.


6.2.4.10. Kui õhuliinidel on juhtmed erinevatel tasapindadel, tuleb pingenäituriga või kepiga pingetust kontrollida ja asetada maandus altpoolt
üles, alustades alumisest juhtmest. Juhtmete horisontaalsel paigutusel tuleb alustada lähimast juhtmest.


6.2.4.11. Madalpingepaigaldistes tuleb pingetuse kontrolliks kasutada kahepooluselisi pingeindikaatoreid.


6.2.4.12. Maandatud neutraaliga madalpingepaigaldistes on vaja kontrollida pingetust nii faaside vahel kui ka iga faasi ja seadme maandatud
kere või PEN-juhi või PE-juhi vahel.


6.2.4.13. Väljalülitatud asendit signaliseerivad vahendid, blokeerimisseadmed, alaliselt sisse lülitatud voltmeetrid jms on üksnes
täiendavateks pinge puudumist kinnitavateks vahenditeks ja ainult nende näitude alusel ei tohi teha järeldust pinge puudumise kohta.


6.2.4.14. Ülevaatuseks ligipääsmatute kontaktidega madalpinge lülitusseadmete (automaatlülitid, pakettlülitid, kinnist tüüpi vinnaklülitid)
väljalülitatud asend tehakse kindlaks pingetuse kontrolliga nende klemmidel või neist väljuvatel lattidel, juhtmete| või nendega ühendatud seadmete klemmidel.


6.2.4.15. Kaablitega ühendatud elektripaigaldiste korral, kui töökohal ei saa kaitseväljalülitatud kaableid usaldusväärselt kindlaks teha, tuleb
kasutada teisi ohutust tagavaid meetmeid vastavalt kohapealsetele väljakujunenud reeglitele. Viimased võivad sisaldada nõuet kasutada
sobivaid kaablite läbilõikamis- või läbitorkevahendeid.


6.2.4.16. Kui elektripaigaldise pingetuse tagamiseks kasutatakse kaugjuhtimisega maanduslüliteid, peab kaugjuhtimissüsteem maanduslüliti
lülitusseisundit töökindlalt näitama.


6.2.4.17. Komplektjaotlates, mis omavad statsionaarseid lülitaja eest laustõketega kaetud maandusnuge ja millel puudub visuaalse kontrolli
võimalus, on lubatud seadme maandamine ilma pingetuse kontrollita. Seejuures peab olema töökorras väärlülitamist takistav blokeering.


6.2.4.18. Kui töö mingiks ajaks katkestatakse või kui töörühm peab töökohalt lahkuma ning elektripaigaldist ei saa seetõttu pidevalt jälgida,
tuleb pinge puudumises enne töö taasalustamist uuesti veenduda. Kui aga töökoht on endiselt maandatud ja lühistatud, ei ole pinge puudumise
kontroll nõutav.


6.2.5. Maandamine ja lühistamine
6.2.s.1. Üldnõuded


6.2.5.1.1. Kõigi kõrgepingepaigaldiste ja mõnede madalpingepaigaldiste (vt 6.2.5.2.) kõiktöökohal asuvad tööga haaratavad osad tuleb maandada
ja lühistada. Maandamiseks ja lühistamiseks tuleb eelkõige kasutada jaotlate ja õhuliinide alalise paigaldusega maandusseadmeid, mis vastavad
standardi EVS-EN 61219 nõuetele. Kui sellised seadmed lahutuskohas või selle vahetus läheduses puuduvad, siis võib maandamise teostada kantavate
maandusvahenditega, mis peavad vastama standardi EVS-EN 61230 nõuetele.


6.2.5.1.2. Kantavate maandusvahenditega maandamiseks kasutatakse esmajärjekorras alalise paigaldusega maandurit, madalpingevõrgus
kordusmaanduse olemasolul PEN juhti, masti maandusjuhti, maa sees paiknevate mastitõmmitsate kinnitusvardaid vöi sellesarnast. Kui alalist
maandurit ei saa kasutada, tuleb kantav maandus ühendada vähemalt 0,5 m sügavusele vertikaalselt maasse Iöödud maanduri (varras, toru) külge. On
keelatud asetada maandurit juhuslikesse pinnase puistangutesse.


6.2.5.1.3. Vahetult töökohale peab asetama täiendava maanduse voolujuhtivatele osadele, kui need võivad osutuda indutseeritud pinge
(potentsiaali) all olevaks.


6.2.5.1.4. Maandused tuleb voolujuhtivatele osadele asetada Vahetult pärast pingetuse kontrolli. Maandamis-ja lühistamisseadmed või -vahendid
tuleb enne ühendada maanduspunktiga ja seejärel pärast pingetuse kontrolli maandatavate osadega; nende Iahtivõtmine peab toimuma
vastupidises järjekorras. Kantavad maandused tuleb paigaldistes kinnitada selleks otstarbeks ettenähtud maanduskinnituste või muude sobivate
kinnituskohtade külge. Maanduste ühenduskohad peavad olema värvist puhastatud ja kogu paigaldus peab taluma võimalikke esinevaid rikkevoole.
Kui maandamine tehakse kinnise ehitusviisiga seadme maanduslülitiga ning mille kasutamine on ohutu ka siis kui seade on tööpinge all, ei ole
eelnev pingetuse kontrollimine vajalik. Siiski on sellistel juhtudel soovitatav pingetuses veenduda kasutades nt seadme enda pingeindikaatorit.


6.2.5.1.5. Kantavate maanduste asetamist ja mahavõtmist peab tegema isoleerkepiga, madalpingepaigaldistes võib kasutada isoleerkindaid. Kantava
maanduse klemmid võib kinnitada isoleerkepiga või isoleerkinnastes kätega. Elektripaigaldistes (v.a õhuliinid) võib maandusi asetada lülitaja või
töötoimingu eest vastutavaks määratud isik üksinda. Õhuliinidel mastile tõus- misega või tõstuki kasutamisel peab maandusi asetama kaks töötajat: lülitaja
või töötoimingu eest vastutavaks määratud isik koos ohuteadliku isikuga.


6.2.5.1.6. Maandus-ja lühistamisseadmed või -vahendid peavad, kui vähegi võimalik, olema töökohalt nähtavad. Vastasl korral tuleb maandused
paigaldada töökohale nii lähedale kui praktiliselt võimalik.


6.2.5.1.7. Kui töötoimingu jooksul juhte katkestatakse või ühendatakse ja paigaldises tekib eri potentsiaalidest tingitud elektrilöögioht, tuleb enne
juhtide katkestamist või ühendamist rakendada töökohal nõuetekohaseid ohutusmeetmeid, nt potentsiaalide ühtlustamist ja/või maandamist.

JOONIS

 

Joonis 3. Maanduste asetamise näidisjuhtmete katkestamisel kui tekib erinevatest
potentsiaalidest tingitud elektrilöögioht.

 

6.2.5.1.8. lgal juhul tuleb tagada, et sel otstarbel kasutatavad maandus- ja lühistamisseadmed või -vahendid ja potentsiaaliühtlustu juhtmed
ja ühendused on nõuetekohased ja taluvad selle elektripaigaldise lühisvoolusid, kuhu nad on paigaldatud.


6.2.5.1.9. Tuleb rakendada meetmed, et maandused tagaksid turvalisuse kogu töötamisaja jooksul. Kui maandused mõõtmise või katsetamise
ajaks kõrvaldatakse, tuleb elektriohu vältimiseks kasutada lisa-vöi alternatiivmeetmeid.


6.2.5.1.10. Töötamisel jaotlas väljaiülitatud õhuliini lülitil, sõltumata maandusnugade olemasolust, peab asetama täiendava maanduse lülitist
liini poole, mida lüliti käsitsemisel ei kõrvaldata. Alajaamades lahklülitite maandusnugade reguleerimiseks ja hooldamiseks paigutab töötoimingu
eest vastutavaks määratud isiktäiendava kantava maanduse kaabli- või õhuliini poolsetele klemmidele. Liini lahklüliti maandusnoad peavad olema
eelnevalt seadme lülitaja poolt sisselülitatud.


6.2.5.1.11. Paljasjuhtmetega õhuliinidel tuleb kantavad maandused ühendada metallmastidel masti elementidega, raudbetoon-ja
puitmastidel masti maandusjuhiga pärast nende terviklikkuse kontrolli. Raudbetoonmastidel, milledel puudub maandusjuht, võib maanduse
ühendada traaversi või masti muude metallelementidega.


6.2.5.1.12. Paljasjuhtmetega õhuliini juhtmetel töötamisel tuleb teise píngestatud paljasjuhtmetega õhuliini iga ristumise visangus asetada
maandus masti, millel töötatakse. Kui selles visangus riputatakse või vahetatakse juhtmeid, siis mõlemal pool ristumiskohta peab olema
maandatud nii riputatav kui ka vahetatav juhe. Ülemise liini juhtmete vahetamisel või riputamisel peab alumine ristuv liin olema kaitselahutatud ja
maandatud.


6.2.5.1.13. Kui elektripaigaldise maandamiseks ja lühistamiseks kasutatakse lühistamiseks sobivaid kaugjuhtimisega maanduslüliteid, peab
kaugjuhtimissüsteem maanduslüliti Iülitusseisundit töökindlalt näitama.


6.2.5.1.14. Kui maanduslülitit saab lülitada kohapeal ja kui selle lülitusseisundit saab kohapeal visuaalselt jälgida, tuleb veenduda lüliti kõigi
juhtide maandatud ja lühistatud seisundis.


6.2.5.1.15. Kõrgepingepaigaldiste maanduslülitid peavad vastama standardite EN 62271-1 ja EN 62271-102 nõuetele.


6.2.5.2. Nõuded väikepinge- ja madalpingepaigaldistes


6.2.5.2.1. Väikepinge-ja madalpingepaigaldistes võib maandamine ja lühistamine olla mittevajalik, väljaarvatult paigaldise pingestumisriski või
ohtliku lühisvoolu taseme korral, nt
- õhuliinidel nende ristumise kohtades teiste liinidega vöi pinge indutseerimise võimaluse korral .
- varugeneraatorite olemasolul
- üle 630 kVA trafoga jaotlad.


6.2.5.2.2. Tööde korral  madalpinge paljasjuhtmetega õhuliinidel tuleb kõik juhtmed, sealhulgas neutraaljuhe ja nt tänavavalgustusliinide ja nende
juhtimis- ja signalisatsioonijuhtmed, maandada nii Iähedal töökohale kui võimalik. lgaljuhul tuleb kõik nimetatudjuhtmed ka lühistada.


6.2.5.2.3. lsoleerjuhtmetega õhuliinid tuleb maandada ja lühistada kas kaitselahutuskohtades või lahutuskohtadele võimalikult lähedal.


6.2.5.3. Nõuded kõrgepingepaigaldistes
6.2.5.3.1. Paljasjuhtmetega õhuliinide ja paljas juhtide korral tuleb kõik töökohaga ühendatud juhid igalt toite poolelt maandada ja lühistada,
kusjuures vähemalt üks maandus-ja lühistamisseade või -vahend peab olema töökohalt nähtav. Erandiks on järgmised juhtumid:
- nendel töötoimingutel, mille jooksul juhte ei katkestata, piisab ühest (lisaks maandusele lahutuskohas) töökohale paigaldatud maandus-ja
lühistamis vahendist
- kui töökoha piiridelt ei ole maandus-ja lühistamisseadet või -vahendit võimalik näha, tuleb töökoha piiridele paigaldada kohalik maandusseade
või -vahend, kasutada lisasignalisatsioonivahendeid või muid võrdväärseid maandamises ja lühistamises veendumise vahendeid.

JOONIS 36lk

JOONIS37lk

 

 

Joonis 6. Maandamise näide, kui õhuliiníjuhte ei katkestata, 35 kV paljasjuhtmetega
õhuliinile on ühendatud 35/0, 4 kV alajaam.

 

6.2.5.3.2. 110 kVja kõrgema pingega õhuliini peab maandama kõikides jaotlates ja lahutuskohtades, kust liin on välja lülitatud. Lubatakse:
- möödaviik-latisüsteemiga jaotlates maandada liin liinilahklüliti juures
- haruliinidega 110 kVja kõrgemapingelisi õhuliine mitte maandada haruliinidele ühendatud alajaamades tingimusel, et õhuliinid on
maandatud kahes otsasja haruliinide alajaamades on maandused asetatud väljalülitatud liinilahklülitite taha.

JOONIS 37lk2

 

 

 

 

 

6.2.5.3.3. Kui töö toimub kaheahelalise õhuliini väljalülitatud ahela juhtmetel tuleb maandused asetada igasse masti kus töötatakse.


6.2.5.3.4. Metallrullikutel või kandeklemmidel oleva juhtme maandamiseks piisab nende rullikute velgede või kandeklemmide
maandamisest. Loomuliku metalse kontakti olemasolul rulliku velje või klemmi ja metallmasti konstruktsiooni või raudbetoonmasti maandatud
armatuuri vahel rulliku või klemmi täiendavat maandamist ei nõuta.


6.2.5.3.5. Juhtmete riputamisel ankruvisangusja ka pärast monteeritud õhuliini lõigu lookade ühendamist ankrumastides peavad juhtmed (trossid)
olema maandatud esimeses ankrumastis (kust alustati riputamist) ja ühes viimastest kandemastidest.


6.2.5.3.6. On keelatud maandada juhtmeid (trosse) monteeritud ankruvisangu ja ka monteeritud liinilõigu viimases ankrumastis vältimaks
pikselaengu potentsiaali ja muude liigpingete üleminekut valmis ehitatud liinilõigu juhtmetelt (trossidelt) järgmisele monteeritavale liinilõigule.


6.2.5.3.7. Lõhestatudjuhtmetega õhuliinidel lubatakse maandada igas faasis ainult üks juhe. lsoleerivate distantshoidikute korral nõutakse faasi
kõikide juhtmete maandamist.


6.2.5.3.8. Mastist isoleeritud piksekaitse trossil või masti konst-ruktsioonidel töötamisel, kui on vaja Iäheneda sellele trossile lähemale
kui 1 m, peab tross olema maandatud. Maandus tuleb asetada visangu poole, kus tross on isoleeritud, või sellele visangule.


6.2.5.3.9. Kui töö toimub ainult ühel õhuliinijuhtmel, võib lühistamise töökoha! järgmiste nõuete üheaegse täitmise korral ära jätta:
- kõik lahutuskohad on jaotise 6.2.5.1 kohaselt maandatud ja Iühistatud
- juhe millel töötatakse ja kõik töökoha piirides asuvad juhtivad osad on haaratud potentsiaaliühtlustusega ning maandatud nõuetekohaste
seadmete või vahenditega
- maandatudjuhe, töökoht ja töötaja on sama elektriahela ülejäänud juhtidest kaugemal kui vahemik DL ( vt joonised 1 ja 2).


6.2.5.3.10. lsoleerjuhtidega õhuliinide, kaablite vöi muude isoleeritud juhtide puhul tuleb maandusedja lühistused kinnitada töökoha igal poolel
paigaldise lahutuskohtade paljasosadele või lahutuskohtadele võimalikult lähedale.


6.2.5.3.11. Teimitööks kaitselahutatud kaabli võib maandada ainult ühes kaitselahutuskohas tingimusel, et sealt toimub ka kaabli teimimine.


6.2.6. Kaitse naabruses asuvate pingestatud osade eest

6.2.6.1. Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada lisa-erimeetmeid, nagu see
on sätestatud pingelähedase töö korral (vt jaotis 6.4 ).


6.2.6.2. Elektriohtude vältimiseks pingestatud osade lähedal tuleb üldreeglina kasutada kaitsevarjeid, -katteid või -ümbriseid või isoleerkatteid
(vt 6.4.2 ), millel peab olema hoiatusmärk "elektrioht"


6.2.6.3. lsoleerkatted asetatakse väljalülitatud ja pingestatud voolujuhtivate osade vahele, nt väljalülitatud lahklüliti kontaktide vahele.
Need isoleerkatted võivad puutuda vastu pingestatud voolujuhtivaid osi.


6.2.6.4. Töökoha naabruses asuvatele kambritele, kappidele ja paneelidele peab riputama hoiatava ohutussildi "Seis. Pinge".


6.2.6.5. Töödel välisjaotlates, v.a. hooldustööd abiahelates, mida tehakse maapinnal ja vundamentidele ning eraldi konstruktsioonidele paigutatud
seadmetel, peab töökoht olema tähistatud ja juurdepääs naabruses asuvatele pingestatud osadele tõkestatud lindiga, millel on trükitud märgid
"Elektrioht'¶ jättes töökohale sissepääsu vabaks.


6.2.6.6. Sisejaotlate töökohale ja välisjaotlates tähistatud töökoha sissepääsukohale paigaldatakse kohustav ohutussilt tekstiga "Töötada siin".


6.2.6.7. Lindi riputamiseks lubatakse kasutada konstruktsioone, mis ei kuulu töökoha tsooni, tingimusel, et need jäävad tähistatud alast väljapoole.


6.2.6.8. Kui kogu välisjaotla on tehtud pingetuks, välja arvatud liinilahklülitid, peab need tähistama elektripaigaldises kasutatava ohutuslindiga.


6.2.6.9. Välisjaotlates peab konstruktsioonide osadele, mida mööda võib töökohalt minna pingestatud naaberosadele, asetama hästi nähtavad
hoiatavad ohutussildid "Seis. Pinge".


6.2.6.10. Redelitele ja konstruktsioonidele, mida mööda tuleb ronida kõrguses asuvale töökohale, paigaldatakse kohustav õhutussilt "Ronida siit".


6.2.6.11. Konstruktsioonide alumistele osadele, mis paiknevad ülesronimiseks lubatud konstruktsioonide naabruses, peab riputama
hoiatavad ohuvtussildid  "Seis. Pinge!"


6.2.6.12. Töökoha ettevalmistamisel paigaldatud ohutussilte ja tõkkeid on keelatud kõrvaldada või ümber paigutada kuni töö täieliku lõpetamiseni.


6.2.7. Pingevaba töö korraldamine

6.2.7.1. Pingevaba töö kavandamise ja läbiviimise põhimõtteline käik on näidatud järgneval skeemil.

JOONIS lk40

 

6.2.7.2. Kõrgepinge töödel tuleb tellijal katkestusgraafikud kooskõlastada juhtimiskeskusega.


6.2.7.3. Et hoida juhtimiskeskust töödega kursis, peab töötoimingu eest vastutavaks määratud isik esitama enne töö alustamist teate, milles on
näidatud töö iseloom, koht ja kavandatud tööst tulenevad muudatused elektripaigaIdises. Teate kooskõlastamise käigus lepitakse kokku vastavalt
töö keerukusele töötoimingute ajaks elektripaigaldise juhtijaks määratud isik, lülitajad ning vajadusel tööjälgija.


6.2.7.4. Üldjuhul töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isiku funktsiooni täidab juhtimiskeskus. Keerukate tööde puhul, milleks on
nt tööd piirkonna- ja jaotusalajaamade sektsioonidel ning tööd 35-110 kV trafodel, peab töö toimingute ajaks elektripaigaldise juhtijaks määrama
lülitamisõigustega pädeva isiku.


6.2.7.5. Töötoimingu katkestamisel, kui töökoha ettevalmistamise tingimusi ei ole muudetud, töö sooritamise Iuba kordab juhtimiskeskus.


6.2.7.6. Et vältida arusaamatusi, peab kõrgepingetöödel kaitselahutus-ja maandamisoperatsioonide kava tavaliselt olema vormistatud kirjalikult.

6.2.7.7. Pärast lülitamiste teostamist antakse töötoiming ute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isiku poolt töötoimingu eest vastutavaks
määratud isikule töö sooritamis luba. Töö sooritajad peavad olema kas elektriala- või ohuteadlikud isikud või nende järelevalve all olevad isikud.


6.2.8. Töö alustamise luba
6.2.8.1. Töö sooritamiseks on vaja töötoimingute ajaks elektripaigaldise juhtijaks määratud isiku antavat sooritamisluba.


6.2.8.2. Loa töö alustamiseks võib töötajatele anda üksnes töötoimingu eest vastutavaks määratud isik ning üksnes pärast jaotistes 6.2.2 kuni 6.2.6
esitatud nõuete täitmist sh vajadusel paigaldama töökohale täiendavad kantavad maandused, tagamaks punkti 6.2.5.1.1 nõuete täitmise ning pärast
töörühma liikmete juhendamist.


6.2.9. Taaspingestamine pärast töö lõpetamist
6.2.9.1. Pärast töö lõpetamist ja töökoha ülevaatust tuleb isikutele, kelle juuresolek ei ole enam vajalik, teatada, et töö on lõpetatud ja mingisugune
edasine töö ei ole lubatud ,ja nad töökohalt eemaldada. Kõik töö jooksul kasutatud tööriistad, seadmed ja vahendid tuleb töökohalt kõrvaldada. Alles
pärast seda võib alustada taaspingestamïse toiminguid.


6.2.9.2. Kõik maandus- ja ohutusseadmed ja/või -vahendid tuleb töökohalt kõrvaldada. Alustades töökohalt ja jätkates sellest väljapoole,
tuleb elektripaigaldisest kõrvaldada sinna paigaldatud maandusseadmed ja/või -vahendid; samuti tuleb maha võtta kõik lukud ja muud vahendid,
mida kasutatakse tagasilülitamise tõkestamiseks. Kõík töötamisel kasutatud ohutussildid ja -märgid tuleb maha võtta.

6.2.9.3. Kohe kui on kõrvaldatud kas või üks meetmetest, mis oli vajalik elektripaigaldises töötamise ohutuse tagamiseks, tuleb elektripaigaldise see
osa lugeda pinge all olevaks.

6.2.9.4. Kui töötoimingu eest vastutavaks määratud isik on veendunud, et elektripaigaldis on valmis taaspingestamiseks, tuleb tal esitada töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikule teade, milles kinnitatakse, et
töö on lõpetatud ja elektripaigaldis on taassisselülitamiseks valmis.

6.3. Pingealusedtööd
6.3.1. Üldnõuded

6.3.1.1. Käesolevaid nõudeid ei pruugi kohaldada sellistele toimingutele nagu lülitamine, pingetuse kontroll, maandus~ ja lühistusvahendite kasutamine,
toimimine ja tööd mõõteriistadega.

6.3.1.2. Pingealuste töötoimingute ajal võivad töötajad puudutada pingestatud paljasosi või siseneda pingealusesse töötsooni kas oma
kehaosadega või käsitsetavate tööriistade, -seadmete või -vahenditega.


6.3.1.3. Pingealune töötsoon on pingestatud paljasosa ümbritsev ruumiosa. Pingealuse töötsooni välispiir on määratud kaugusega DL (vt tabel 1).


6.3.1.4. Pingealuseid töötoiminguid tohib sooritada alles pärast tule-ja plahvatusriski kõrvaldamist.


6.3.1.5. Tuleb hoolitseda selle eest, et tööpaik oleks sedavõrd püsikindel, et töötaja mõlemad käed jääksid vabaks.


6.3.1.6. Töötajad peavad kandma sobivaid ning pingealuste tööde nõuetele vastavaid isikukaitsevahendeid, riietuses ega kehaosadel ei tohi olla
ohtlikeks osutuda võivaid metallesemeid, nt ehteid.


6.3.1 .7. Pingealusel tööl tuleb rakendada elektrilööki ja lühist välistavaid kaitsemeetmeid. Tuleb arvestada kõiki tööpaiga ümbruse
potentsiaalierinevusi ja pingeid.


6.3.1.8. Sõltuvalt töö iseloomust võivad pingealuseid töid sooritada ohuteadlikud või elektrialaisikud, kes on nendeks töödeks spetsiaalselt välja õpetatud.


6.3.1.9. Pingealusel tööl tuleb rakendada jaotises 6.3.4 kirjeldatud spetsiaalseid tööviise. Töötajatele peab olema selgitatud, kuidas tööriistu,
-seadmeid ja -vahendeid heas korras hoida ja kuidas neid enne töö alustamist kontrollida (vt 6.3.6).


6.3.1.10. Ümbrusolude (vt 6.3.7), nt niiskuse, temperatuuri, tuule jms erinevus tavalisest võib muuta töö ohtlikumaks. Vastavad tööpiirangud
peavad olema määratletud.


6.3.2. Väljaõpe ja kvalifikatsioon

6.3.2.1 . Elektrialaisikute või ohuteadlike isikute pingealuse töö oskuste arendamiseks ja säilitamiseks tuleb koostada eriväljaõppekava. Väljaõpe
peab vastama pingealuse töö erinõuetele ja koosnema teoreetilisest osast ja praktilistest harjutustest.


6.3.2.2. Harjutused peavad olema seotud pärast väljaõpet tehtava tööga või, kui need sellest tööst erinevad, rajanema ühesugustel ohutuspõhimõtetel.


6.3.2.3. Pingealuste tööde väljaõpe võib toimuda täiendõppena ametikoolis, vastava koolitusloaga koolituskeskuses või ettevõttesisese
õppena. Ettevõttesisese õppe korral peab see toimuma pingealuste tööde kursuse läbinud elektrialaisiku juhtimisel, kusjuures eeldatakse, et see
elektrialaisik on sooritanud vähemalt tehnilise eksami ja saanud pingealuse tööjuhtimisel piisavaid kogemusi.


6.3.2.4. Pingealuste tööde eriväljaõpet pole vaja mõnedel lihtsamatel töödel, nt kaitsmete vahetamine, sekundaarahelate, mõõteriistade,
releekaitse-, automaatika-, telemehaanika-ja sidevahendite hooldustööd (vt 6.3.10).


6.3.2.5. Väljaõppe eduka lõpetamise kohta tuleb välja anda tunnistus, mis kinnitab, et isik on võimeline tegema väljaõppele ja omandatud oskustele
vastavaid pingealuseid töid.


6.3.2.6. Pingealuste tööde oskuste tase peab olema sellekohase tunnistusega kinnitatud. Väljastatavale tunnistusele tuleb kanda vähemalt
alljärgnevad andmed:
- pingeaste, mille kohta' pingealuste tööde koolitus on korraldatud
- töömeetodid, mida koolituse käigus käsitleti
- teooriakoolituse sisu
- praktika sisu
- koolituse kestus
- koolitaja kontaktandmed.


6.3.2.7. Tööandjal peavad olema andmed töötajate poolt läbitud pingealuste tööde koolituste kohta.


6.3.3. lsiklike oskuste säilitamine
6.3.3.1. Pingealuse töö ohutu sooritamise võime tuleb säilitada nõutaval tasemel tegeliku töö või täiendõppega.


6.3.3.2. Pingealuste tööde tunnistuse kehtivust tuleb olenevalt konkreetse isiku oskuste tasemest vajaduse korral revideerida. Kui vastavad eeskirjad või
praktika nõuavad elektritööde õiguse vormistamist sellekohase tunnistusega, tuleb pingealuse töö õigust revideerida järgmistel juhtudel
- töötaja üleviimisel või töökorralduse muutumisel
- tööülesannete muutumisel
- töös tekkinud pika vaheaja korral
- tervislike piirangute korral
- tööreeglitega mittenõustumise või tööle sobimatuse korral
- paigaldiste olulisel muutumisel (seadmete või ülesehituse muutumisel)
- töö- või hooldusviiside muutumisel.
Hea üldreeglina soovitatakse pingealuse töö õigust revideerida igal aastal.


6.3.4. Tööviisid
6.3.4.1. Üldalused
Rakendatakse peamiselt kolme alljärgnevalt kirjeldatud tööviisi, mis sõltuvad töötaja paigutusest pingestatud osade suhtes ja elektrilööki ning lühist
vältivate meetmete kasutamisest:
- Töötamine isoleerkepiga ohutult kauguselt - Pingealune tööviis, mille juures töötaja jääb pingestatud osadest ettenähtud kaugusele ja
sooritab töö isoleerkepi või -keppide abil.
- Töötamine isoleerkinnastega - Pingealune tööviis, mille juures töötaja, kelle käed on elektriliselt kaitstud isoleerkinnastega ja võimalikult
ka isoleerkätistega, teeb tööd otseses mehaanilises kokkupuutes pingestatud osadega. Madalpingepaigaldistes ei välista isoleerkinnaste
kasutamine isoleerimis-ja isoleertööriistade kasutamist ega töötaja sobivat isoleerimist maast.
- Töötamine paljakäsi
- Pingealune tööviis, mille juures töötaja sooritab tööd elektrilises kokkupuutes pingestatud osadega, kusjuures ta on
eelnevalt viidud pingestatud osadega samale potentsiaalile ning on kõigist ümbritsevatest osadest nõuetekohaselt isoleeritud.


6.3.5. Tööolud
Olenevalt töö keerukusest määratakse tööolude järgi tööviis, mida tuleb vastavalt punktile 6.3.4 järgida.Tööolude järgi valitakse ka konkreetsed
töötoimingud, võttes arvesse ettevalmistustöid ning eritööriistade ja -seadmete kasutamis vajadust. Tööolud võivad hõlmata üht või mitut
alljärgnevat asjaolu.
- pingealuse tööga seotud isikute nt töötoimingute ajaks elektripaigaldise juhtijaks määratud isiku, töötoimingu eest vastutavaks määratud isiku ja
töötajate omavahelised töösuhted
- lülitusliigpingete piiramismeetmed töökohal, nt võimsuslülitite automaatse taaslülitamise  tõkestamine
- inimeste töötamiskaugused ja juhtivate vahendite jaoks ettenähtud kaugused. Nimetatud kaugused põhinevad faasi ja maa vahelisel pingel,
kuid nad peavad olema antud ka faasidevahelise pinge ja nõutava isolatsioonitaseme järgi.


6.3.6. Tööriistad, -seadmed ja -vahendid
6.3.6.1. Lisaks jaotise 4.6 nõuetele tuleb üksikasjalikult sätestada pingealustel töödel kasutatavate tööriistade, seadmete ja -vahendite
tehnilised näitajad, samuti nende kasutamise, hoiustamise, hooldamise, transportimise ja ülevaatuse kord.


6.3.6.2. Tööriistad, seadmed ja -vahendid peavad olema selgelt märgistatud. Märgistamine peab tagama, et pingealustel töödel kasutataks
ainult nendeks töödeks ettenähtud tööriistu, -seadmeid ja vahendeid ning et oleks välditud nende vahetusse minek.


6.3.6.3. Tööriistu, -seadmeid ja -vahendeid tuleb kasutada nende tootjate või tarnijate juhendite kohaselt. Juhendid peavad olema eestikeelsed,
vajadusel lisaks veel ka muukeeised. Tööriistade, -seadmete ja -vahendite hooldamine peab tagama nende kasutamisvalmiduse ja neid tuleb
eesmärgikohaselt kasutada.


6.3.6.4. Tööriistade, -seadmete ja -vahendite kasutamisvalmiduse tagamine hooldamisega tähendab nende perioodilist visuaalset ülevaatust
ja ettenähtud juhtudel elektrilist teimimist, sh elektrilise terviklikkuse ja mehaaniliste omaduste kontrolli pärast remonti ja/või modifitseerimist.
Töövahendite hulka kuuluvad ka isikukaitsevahendid.


6.3.6.5. Pingealuste tööde töövahendid peavad olema puhtad ja kuivad. Töökohal kasutatavate seadmete, tööriistade ja -vahendite piisavuse,
vastavuse ning kasutamisvalmiduse eest vastutab töötoimingu eest vastutavaks määratud isik.


6.3.6.6. Paljaste pingestatud või maandatud osade ajutiseks kaitsmiseks (kinni katmiseks) kasutatavad isoleermaterjalist lisakaitsed peavad olema
elektrilises ja mehhaanilises mõttes piisavalt vastupidavad.


6.3.6.7. Kõrgepingetööriistad ja -seadmed tuleb alati varustada passidega


6.3.7. Ümbrusolud
6.3.7.1. Ebasoodsate ümbrusolude korral tuleb pingealusel tööl rakendada vastavaid piiranguid. Need piirangud põhinevad isolatsiooni, nähtavuse ja
töötajate Iiikumisvabaduse halvenemisel.


6.3.7.2. Väiistöödel tuleb arvestada selliseid ilmastikuolusid nagu sademeid, paksu udu, äikest, tugevat tuult ja pakast. Pingealune töö tuleb
keelata, katkestada või edasi Iükata tugeva vihma või halva nähtavuse korral või kui töötajatel läheb tööriistade käsitsemine raskeks. Äikese korral ei tohi
pingealust tööd alustada ega jätkata.

- Sademed
Sademete all mõeldakse piisk- ja uduvihma, lund, rahet, härmatist ja jäidet. Sademed loetakse väheolulisteks, kui nad ei piira töötajatel nähtavust. Kui
nad nähtavust halvendavad, loetakse neid olulisteks. Sõltuvalt nimipingest, paigaldise liigist ja kasutatavatest tööviisidest tuleb oluliste sademete
korral töö peatada. Töö peatamine võib osutuda vajalikuks ka eeltoodud määratluse järgi väheoluliste ehk nähtavust mittepiiravate sademete korral,
nt isolatsiooni halvenemise tõttu.
- Udu
Udu loetakse tihedaks, kui nähtavus on vähenenud tasemeni, mis seab ohtu tööturvalisuse, eriti kui töötoimingu eest vastutavaks määratud isik ei näe
meeskonna liikmeid ega pingestatud osi, millel või mille lähedal nad peaksid töötama. Sellise udu korral tuleb töö peatada.
- Äike
Äikeseilmingud on välk ja müristamine. Kui keegi töötajatest näeb või kuuleb neid ilminguid, tuleb tööd paljasjuhtidel, õhuliinidel ja õhuliinidega liituvates
alajaamades peatada.
- Äge tuul
Tuult loetakse ägedaks, kui ta ei lase töötajatel tööriistu piisavalt täpselt kasutada; sellisel juhul tuleb töö peatada. Üldjuhul ei tohi tuule kiirus olla üle 10 m/s.
- Pakane
Madal temperatuur loetakse pakaseliseks, kui see teeb tööriistade käsitsemise raskeks ja vähendab materjalide tugevust. Pakase puhul tuleb töö peatada.
Pingealuseid töid võib teha, kui õhu temperatuur on piirides -20 kuni +40 °C.


6.3.7.3. Sisetöödel ei ole ilmastikuolusid vaja arvestada, kui viimased ei põhjusta välispaigaldistest tulevaid liigpingeid ja kui nähtavus töökohal on küllaldane.


6.3.7.4. Muid ümbrusolusid, nt keskkonna saastatust tuleb eriti töödel kõrgepingepaigaldistes või nende lähedal, arvestada, kui need halvendavad
tööriistade, -seadmete ja -vahendite isolatsiooni.


6.3.7.5. Kui ümbrusolud nõuavad töö katkestamist, peavad töötajad lahkuma paigaldisest ohutul viisil koos kõigi paigaldatud, ohutus seisundis
olevate isoleerimis-ja isoleervahenditega. Ka töökohast peavad nad lahkuma ohutul viisil. Enne katkestatud tööjätkamist peavad töötajad veenduma,
et isoleerosad on puhtad ja terved. Kui isoleerosi on vaja puhastada, tuleb puhastustoimingu kord täpselt sätestada ja toiming sel viisil sooritada.


6.3.8. Töö korraldus
6.3.8.1 . Töö ettevalmistamine


6.3.8.1.1. Kui kavandatud töötoimingute suhtes on mingeid kahtlusi, tuleb enne töö alustamist sooritada üks või mitu eelproovi. Töö nõuetekohaseks
ettevalmistamiseks tuleb hoolikalt läbi mõelda kõik elektri-ja muu ohutuse küsimused.


6.3.8.1.2. Keeruka töö korral tuleb ettevalmistustööd kavandada kirjalikult ja varakult.


6.3.8.1.3. Pingealuseid töid peab reeglina tegema vähemalt kaks pingealuse töö koolituse läbinud töötajat, kellest üks on töötoimingu eest
vastutavaks määratud isik ja teine(sed) on töö tegija(d).


6.3.8.1.4. Enne töö alustamist tuleb kindlaks teha, kust saab õnnetusjuhtumi korral tööpaiga kõige kiiremini pingetuks teha.


6.3.8.1.5. Töörühma töökoha! peavad olema tehnoloogiliste juhenditega (kaartidega) ettenähtud tööriistad, töö-, kaitse-ja ka sidevahendid.


6.3.8.2. Töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isiku tegevus


6.3.8.2.1. Paigaldis või selle osa, kus töö on kavas ette võtta, tuleb nõutaval viisil töödeks ette valmistada ja selles seisundis säilitada. Seejuures võib
osutuda vajalikuks seadmete seisundi automaatse taastumise välistamine ja või elektrilise kaitse sätete muutmine.


6.3.8.2.2. Koht, kus automaatne taaslülitamine on keelatud, tuleb selgelt tähistada ning tööde ajaks tuleb õigesse kohta paigaldada keelav ohutussilt
"Mitte lülitada. Inimesed töötavad".


6.3.8.2.3. Sõltuvalt töö keerukusest tuleb töökoha ja töö juhtimiskoha vahel kasutada otsesideliine.


6.3.8.3. Töötoimingu eest vastutavaks määratud isiku tegevus


6.3.8.3.1. Töötoimingu eest vastutavaks määratud isik peab teatama töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikule töö sisu ja
selle sooritamise koha paigaldises.


6.3.8.3.2. Enne töö algust tuleb töötajatele selgitada, milles töö seisneb, milliseid ohutusvõtteid rakendatakse, missugused on igaühe ülesanded ning
milliseid tööriistu ja -seadmeid kasutatakse.


6.3.8.3.3. Pingealuse töö töötoimingu eest vastutavaks määratud isik peab jälgima töö kulgu ja ei tohi töökohast ka lühiajaliselt eemalduda.
Töötoimingu eest vastutavaks määratud isik võib abistada töö tegijat ainult niipalju, kuivõrd see ei sega tööjälgimist. Järelevalve tase peab vastama töö
keerukusele ja paigaldise pingele.


6.3.8.3.4. Töötoimingu eest vastutavaks määratud isik peab töö sooritamise ajal jälgima ja arvestama töökoha ümbrusolusid.


6.3.8.3.5. Loa töö alustamiseks võib töötajatele anda ainult töötoimingu eest vastutavaks määratud isik.


6.3.8.3.6. Töö lõpetamisel peab töötoimingu eest vastutavaks määratud isik sellest nõutaval viisil teatama elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikule.


6.3.8.3.7. Töö katkestamisel tuleb rakendada vajalikud ohutusmeetmed ja teatada sellest töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud
isikule.


6.3.9. Erinõuded väikepingepaigaldistes

Maast isoleeritud kaitseväikepingepaigaldistes (SELV) võib pingealuseid* töid teha otsepuutevastaseid ettevaatusmeetmeid kasutamata, kuid tuleb
rakendada meetmeid kaitseks lühiste eest. Maandatud kaitseväikepinge- (PELV) ja talitlusväikepingepaigaldistes (FELV) tuleb juhinduda
madalpingepaigaldiste nõuetest.


6.3.10. Erinõuded madalpingepaigaldistes
6.3.1 0.1. Madalpingepaigaldistes (vahelduvpingel kuni 1000 V ja alalispingel kuni 1500 V), mis on kaitstud liigkoormuste ja lühiste eest, on
ainsateks ohutusnõueteks isoleerkaitsevahendite kasutamine naabruses asuvate pingestatud osade puudutamise vältimiseks, isoleerimis-ja
isoleertööriistade kasutamine ja töötajate olude kohaste isikukaitsevahendite kasutamine.


6.3.10.2. Järelevalve ei ole kohustuslik, kuid üksinda töötades peab töötaja olema võimeline arvestama ja vältima kõiki esilekerkivaid riske


6.3.10.3. Kui lühisvoolu tase võib olla ohtlik, tuleb rakendada üldnõudeid (6.3.1 kuni 6.3.8)


6.3.10.4. Tööde teostamisel tuleb eelistada tehnoloogiat, mis võimaldab pingestatud voolujuhtivaid osi puudutada ainult isoleertööriistadega, mitte
isikukaitsevahenditega.


6.3.1 1 . Erinõuded kõrgepingepaigaldises töötamisel
6.3.1 1 .1. Tuleb veenduda, et kõik valitud tööviisid ja -riistad sobivad kasutamiseks selles paigaldises, kus töö on kavandatud.


6.3.11.2. Dielektrilised ja mehaanilised omadused peavad vastama standarditele, mis võtavad arvesse tööpaiga füüsikalisi omadusi.


6.3.11.3. Kui töökoha mõõtmed ei võimalda töötoimingu eest vastutavaks määratud isikul teostada järelevalvet täies ulatuses, peab ta määrama endale
abilise. Olenevalt riskianalüüsist peab see abiline kuuluma elektrialaisikute või ohuteadlike isikute hulka.


6.3.12. Eritööd pingestatud osadel
Selliste tööde jaoks nagu isolaatorite puhastamine, piserdamine ja jäite
kõrvaldamine tuleb koostada eritööjuhendid. Nende tööde sooritajad
peavad kuuluma elektrialaisikute või ohuteadlike isikute hulka.

6.4. Pingelähedased tööd
6.4.1. Üldnõuded
6.4.1.1. Pingelähedane tsoon (lähedustsoon) on pingealust töötsooni ümbritsev ruumiosa. Selle tsooni välispiiri mõõdetakse pingestatud osast.
Selle tsooni välispiiri kohta kehtib kaugus DV Kaugus pingealuse töötsooni piirist DL pingelähedase tsooni välispiirini sõltub pingestatud osa pingest
(vt tabel 1).


6.4.1.2. Pingelähedane töö on igasugune töö, mille kestel töötaja kas asub pingelähedases tsoonis või ulatub sellesse oma kehaosadega või selles
tsoonis käsitsetavate tööriistade, -seadmete või -vahenditega, ulatumata seejuures aga pingealusesse töötsooni.


6.4.1.3. Töötoiminguid pingestatud osade lähedal nimi-vahelduvpingetel üle 50 V vöinimi-alalispingelülel2OV võib sooritada üksnes siis, kui
ohutusmeetmed välistavad pingestatud osade puudutamise või töötaja küündimise pingealuse töö tsooni.


6.4.1.4. Elektriohtude vältimiseks pingestatud osade lähedal tuleb üldreeglina kasutada kaitsevarjeid, -katteid või ümbriseid või isoleerkatteid.
Kui neid vahendeid ei saa kasutada, tuleb kaitse tagada ohutu kaugusega pingestatud paljasosadest, mis on suurem kui DL, vajaduse korral aga ka
olude kohase järelevalvega.


6.4.1 .5. Tuleb hoolikalt tagada töötaja püsikindel asend, mis jätaks töötaja mõlemad käed vabaks.


6.4.1.6. Enne töö alustamist peab töötoimingu eest vastutavaks määratud isik töötajatele (eriti neile, kes ei ole tuttavad pingelähedase tööga) selgitama
ohutute kauguste tagamise vajadust, rakendatud ohutusmeetmeid ja vajadust kogu aeg pidevalt veenduda töö ohutuses.

6.4.1 .7. Töökoha piirid tuleb täpselt ja selgelt määratleda (vt 6.4.1 .8) ning tuleb juhtida tähelepanu võimalikele ebaharilikele olukordadele või oludele.
Selgitusi tuleb korrata otstarbeka sagedusega või pärast tööolude muutumist.


6.4.1.8. Töökoht tuleb tähistada, nt nõuetekohase lindiga. Naabruses asuvad pingestatud lülituspaneelid või lahtrid tuleb samuti varustada selgete
lisatähistega, nt ustele kinnitatavate selgete hoiatussiltide või -märkidega.


6.4.1.9. Töötaja ise peab tagama, et ta ühegi liigutusega ei ulatuks oma kehaosa, tööriista ega käsitsetava esemega pingealuse töö tsooni. Eriti
hoolikas tuleb olla pikkade esemete, nt tööriistade, kaabliotste, torude, redelite jms. käsitsemisel.


6.4.2. Kaitse varjete, katete, ümbriste ja isoleerkatete abil

6.4.2.1. Nimetatud kaitsevahendid tuleb valida ja paigaidada, et tagada piisav kaitse eeldatavate elektriliste ja mehaaniliste ohtude eest.


6.4.2.2. Kui nimetatud kaitsevahendid tuleb paigaldada pingealuse töö tsooni, tuleb paigaldus teostada kas pingevaba või pingealuse tööna.


6.4.2.3. Kaitsevahendite paigaldamine väljapoole pingealuse töö tsooni peab toimuma kas pingevaba tööna või tuleb kasutada meetmeid, mis
välistavad kaitsevahendeid paigaldavate töötajate sisenemise pingealusesse tsooni. Vajaduse korral tuleb rakendada pingealuse töö reegleid.


6.4.2.4. Kui ülaltoodud tingimused on täidetud, võivad pingelähedase töö sooritada tavalises korras elektriaia- ohuteadlikud või tavaisikud kusjuures
selle sooritamisel ei ole vaja täita mingeid erinõudeid. Piireteks, ümbristeks ja isoleerkateteks kasutatavad vahendid tuleb paigaldada nõuetekohaselt
ja hoida turvalistena koju töötoimingu jooksul. Kui need vahendid ei taga täielikku kaitset pingestatud osade puudutamise eest nt madalpingel
kaitseaste |P2X või IPXXB või kõrgepingel vastavalt kaitseastet lP3X või IPXXC siis peavad selliste osade lähedal töötavad tavaisikud olema järelevalve all.


6.4.3. Kaitse ohutu kauguse ja järelevalve kasutamisega
6.4.3.1. Kui kaitse tagatakse ohutu kauguse ja järelevalvega, tuleb töötoimingu eest vastutavaks määratud isikul järgida vähemalt järgmisi nõudeid
- rakendada mitte väiksemat ohutuskaugust kui DL, arvestades seejuures töötoimingu iseloomu ja elektripaigaidise nimipinget
- valida töö sooritamiseks isikud, kelle oskused ja kogemused vastavad töötoimingu iseloomule
- rakendada meetmed, mis töötoimingu jooksul väldivad töötaja sattumise pingealusesse töötsooni.


6.4.4. Ehitus- ja muud mitte elektritööd
6.4.4.1. Ehitus-ja muudel mitte elektritöödel, nt:
- töötamisel tellingutel
- töötamisel tõsteseadmete, ehitusmehhanismide ja konveieritega
- ehituslikel paigaldustöödel
- veotöödel
- värvimisel ja uuendustöödel
- ehitusseadmete ja muude seadmete paigutamisel,
tuleb alati, eriti aga kõikuvate koormuste tõstmisel, transpordi-ja tõsteseadmete kasutamisel, tagada ettenähtud kaugus. Kaugused tuleb
mõõta lähimatest elektrijuhtidest või pingestatud paljasosadest.


6.4.4.2. Nõutava kauguse määramisel tuleb lähtuda suurusest Dv (vt tabel 1), lisades sellele kauguse, mis arvestab:
- võrgu pinget
- tööiseloomu
- kasutatavaid seadmeid
- asjaolu, et töötajad on tavaisikud.
Rangelt tuleb jälgida, et eelnimetatud nõutav kaugus ei oleks väiksem kui Dv, eelistatavalt aga sellest suurem. Õhuliinide korral tuleb arvesse võtta
juhtmete kõiki võimalikke kõrvalekaldeid ja töö sooritamisel kasutatavate seadmete kõiki liikumisi, asendimuutusi, õõtsumist, väljakallet ja Iangemist
(vt tabel 2).

Tabel 2

Liikuva või teisaldatava masina ja liigutatava töövahendi töötsooni minimaalne vahekaugus õhuliinist või muust isolatsioonita osast
või rippuvast kaablist. Sulgudes olev väärtus tähendab väikseimat töötamise vahekaugust õhuliini pingestatud osa all.

 

6.4.4.3. Ehitustöödel elektripaigaldiste territooriumil või elektripaigaldiste läheduses, nt vundamentide, kaablikanalite, õlikogumisüsteemide remontija
ehitus, tööd tõstemasinatega, hoonete remont, tuleb täita Vabariigi Valitsuse määrusega ehitustöödele kehtestatud tööohutuse nõudeid. Töödeks
tuleb ehitusettevõtjal koostada tööohutuse plaan, mis peab sisaldama erimeetmeid tööde kohta elektripaigaldises ja selle läheduses ja olema
koos kooskõlastatud elektripaigaldise eest vastutava isikuga.

6.4.4.4. Õhuliini juhtmetelt puude kõrvaldamisel võib töökohale maandust
mitte paigaldada, kui liin ei oIe indutseeritud pingega liinide nimekirjas, on välja Iülitatud ja maandatud toitepunktides (alajaamades).

 

7. Hoolustööd
7.1. Üldnõuded
7.1.1 . Hoolduse (korrashoiu) eesmärk on hoida elektripaigaldised nõutavas seisukorras. Hooldus võib sisaldada ennetavat hooldust, mida viiakse läbi
vastava korra kohaselt ja mille eesmärk on vältida isolatsiooni läbilööki ning hoida seadmed heas seisundis, ja korrastushooldust mille eesmärk on vigaste
osade remont või asendamine.
7.1.2. Hooldustöid on kahte liiki:
- töö, mis on seotud elektrilöögi-, lühise- või elektrikaareriskiga ja mille sooritamisel tuleb see tõttu täita pingevaba-, pingealuse- või pingelähedase
töö reegleid ning sellekohaseid ohutusnõudeid (vt peatükk 6).
- töö mittekeerukas paigaldises või paigaldise mittekeerukas osas, mida seadme ehitus võimaldab teha ohutult ilma, et oleks vaja sooritada kõiki
jaotises 7.5 kirjeldatud toiminguid, nt kaitsmete ja Iampide vahetamine.
7.1.3. Kus vaja, tuleb rakendada pingevaba töö (jaotise 6.2), Pingealuse töö (jaotise 6.3) või pingelähedase töö (jaotise 6.4) reegleid.


7.2. Tööd mittekeerukas paigaldises või paigaldise mittekeerukas osas
7.2.1. Hooldustööd madalpingepaigaldistes, nt:
- kaitsmete vahetamine, valgustusvõrgu juhtmete ja armatuuri remont, kuni 2,5 m kõrgusel paiknevate Iampide vahetamine ja
valgustusarmatuuride puhastamine, pistikühendustega ja -liitmikega seadmete ja seadme osade vahetamine
- mõõteriistade ja -vahendite paigaldamine, maha võtmine ja töö nendega
- otsearvestite ja Iäbi lahutus- lühistusklemmide ühendatud mõõtetrafodega arvestite paigaldus/vahetus/demonteerimine
- tariifikellade vahetamine/programmeerimine
- kantava mõõteriistaga mõõtetrafodega mõõtesüsteemide kontroll
- lüliti, sulavkaitsme aluse, madalpinge voolutrafode, nende juhistike ja lahutus- lühistusklemmide paigaldus/vahetus/demonteerimine liitumiskilbls,
kus pöördlüliti teel on võimalik tagada elektriseadmete kaitselahutus
- elektrimootori või teise seadme toitekaabli lahti või külge ühendamine
- magnetkäivitite, kontaktorite, vinnaklülitite, käivitusnuppudeja muu analoogilise käivitus-ja kommutatslooniaparatuuri remont, kui need
asuvad väljaspool kilpe või jaotuskappe
- üksikute elektritarvitite remont (elektrimootorid, kalorifeerid jne)
- teised tööd, mida tehakse ettevõtte territooriumil, büroo-ja eluruumides, ladudes, töökodades jne.
7.2.2. Hooldustööd mittevoolujuhtivatel osadel, mille puhul ei ole vaja pinget välja lülitada, nt:
- tööd mastidel kui ei võeta lahti masti konstruktsiooni osasid ja ei ronita kõrgemale kui 3 m kõrguseni maapinnast (inimesejalgadeni) , tööd masti
jalgade lahti kaevamisega kuni 0,5 m sügavuseni
- õhuliinitrasside puhastamine, kui ei toimu inimeste ohtlikku lähenemist juhtmetele ja ei ole puude või okste juhtmetele langemise ohtu
- elektripaigaldiste visuaalne ülevaatus
- mõõtesüsteemide visuaalne ülevaatus, näitude võtmine
- mõõtmata ahelate ja katete plommimine
- kütete kontroll, remont, montaaz alajaamas
- silikatgeeli vahetus õhufiltrites
- õliproovide võtmine 35-110 kv jõutrafodel
- välisjaotlate territooriumi koristus-ja heakorrastustööd, rohu niitmine, teede ja läbikäikude puhastamine Iumest
- juhtimiskilbiruumide, koridoride ja muude teenindusruumide koristamine, kus on välistatud töötajate või töövahendite sattumine pingelähedasse tsooni
- sisejaotlate koristamine kuni alaliste piireteni
- alaliste tähiste taastamine alajaamas või mastidel
- aedade remont
- värvimistööd
- gabariitide mõõtmine
- hooldustööd remondiasendis vankritel.
7.2.3. Hooldustööd kõrgepingepaigaldiste sekundaarosas kui kõrgepingeosale on ligipääs seadmete ehitusega tõkestatud,
sekundaarahelad on kaitstud liigkoormuste ja lühiste eest ning on välistatud oht kõrgepingelülitite mittesoovitud lülitumisteks, nt:
- mõõtmiste teostamine sekundaarahelates
- rikete otsimine ja kõrvaldamine sekundaarseadmetes ja -ahelates
- automaatikaseadmete konfigureerimine, logifailide allalaadimine, sätete muutmine jms tegevus
- automaatikaseadmete või nende üksikute osade asendamine defektide korral
- tööd kontroll- või remondiasendis vankritel f
- automaatikaseadmete katsetamine sekundaarahelatesse pingeja voolu andmisega
- elektriarvestite vahetamine alajaamas, mõõtekilbis, kui mõõteahelates on lahutus-, lühistusklemmid või lüliti kaitselahutamiseks
- arvesti klemmliistu või lahutus-lühistusklemmide  pingutamine,  kui klemmid on üksteisest isoleervahetükkidega lahutatud.


7.3. Personalitöökorraldus
7.3.1. Kõik kavandatavad hooldustoimingud peavad olema kooskõlastatud töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikuga.
7.3.2. Elektripaigaldise hooldustoimingu sooritamisel tuleb:
- paigaldise hooldatav osa selgelt määratleda
- määrata hooldustoimingu juhtija. See isik on sellise töötoimingu eest vastutavaks määratud isik.
7.3.3. Hooldust sooritavad isikud peavad olema hooldustöödeks ette valmistatud ohuteadlikud või elektrialaisikud, st nad peavad olema
ettevõetavas  töös pädevad. Neil peab olema ja nad peavad kasutama sobivaid ning heas korras hoitavaid töö-ja mõõteriistu, katsetusseadmeid ja
isikukaitsevahendeid.
7.3.4. Vastavalt töö korraldamisele, seadmete iseärasusele peab ettevõttes olema koostatudtööde loetelu mittekeerukas paigaldises või
paigaldise mittekeerukas osas. Loetelus nimetatud tööde tegemise õigus on elektripaigaldist hooldatavatel isikutel, kellele töölepingu, ameti- või
tööjuhendiga on nimetatud tööd kohustuseks tehtud. Hooldustööde loetelus olevad tööd registreeritakse nt tööülesandel, hooldus- või operatiivpäevikus.
7.3.5. Töödel mittekeerukas paigaldises või paigaldise mittekeerukas osas va tööd valve all olevates alajaamades, võib töö toimingute eest vastutavaks
määratud isik täita töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isiku ülesandeid.
7.3.6. Tuleb rakendada kõiki tarvilikke ohutusmeetmeid, sealhulgas, kus vaja, teiste isikute ohtu sattumise vältimiseks ning koduloomade ja vara kaitseks.


7.4. Remonditööd
7.4.1 . Remonditöö võib koosneda järgmistest järkudest: - rikke asukoha kindlakstegemine
- rikke kõrvaldamineja/või komponentide asendamine - paigaldise remonditud osa vastu võtmine.
lga järk võib sisaldada mitut eri toimingut.

7.4.2. Rikete asukoha ja ulatuse määramisel pingestatud paigaldises või katsetamispinge kasutamise ajal tuleb rakendada peatüki 5 või 6 erinõudeid.

7.4.3. Rikete kõrvaldamisel tuleb järgida peatüki 6 töökorraldussätteid.

7.4.4. Rikete kõrvaldamisel madalpingepaigaldistes võib töötoimingute eest vastutavaks määratud isik täita töötoimingute ajaks elektripaigaldise
juhtijaks määratud isiku ülesandeid. Pärast remonditud osa taaspingestamist tuleb teavitada juhtimiskeskust.

7.4.5. Et kindlaks teha, kas paigaldise remonditud osad on valmis taaspingestamiseks, tuleb neid enne seda vajalikul viisil katsetada ja häälestada.

7.5. Vahetamistööd
7.5.1. Kaitsmete vahetamine *
7.5.1 .1 . Üldjuhul, kui ei ole ette nähtud ohutut vahetamisviisi pinge all, tuleb kaitsmed vahetada pingevabalt.


7.5.1.2. Koormuseta lubatakse sulavkaitsmeid välja võtta ja sisse panna pinge all. Pinge ja koormuse all on lubatud vahetada sulavkaitsmeid
abiahelates, pingetrafode sulavkaitsmeid ja korkkaitsmeid. 7.5.1 .3. Sulavkaitsmete väljavõtmisel ja sissepanekul pinge all peab kasutama:
- kõrgepingepaigaldistes – näo ja silmade kaitsevahendeid koos spetsiaalselt selliseks vahetuseks ettenähtud isoleertööriistade ja
isoleerkinnastega . - madalpingepaigaldistes - näo ja silmade kaitsevahendeid koos
spetsiaalselt selliseks vahetuseks ettenähtud isoleertööriistade või isoleerkinnastega.

7.5.1.4. Madalpingepaigaldistes, kui kaitsmed on paigutatud kaitsmepesadesse või -hoidjatesse selliselt, et isik on kaitstud otsepuute
ja võimaliku lühise tekke eest, võib kaitsmeid vahetada tavaisik pingetust kontrollimata.

7.5.2. Kõrgepingepaigaldistes tohib kaitsmeid sellekohaste reeglite järgi (vt peatükk 6) vahetada ohuteadlik või elektrialaisik.

7.5.3. Lampide ja nende juurde kuuluvate seadiste vahetamine
7.5.3.1. Lampe ja nende välja võetavaid liiteseadiseid, nagu nt süütureid,
tuleb vahetada pingevabalt, kuid, kus vaja, võib see riskihinnangu alusel toimuda ka pinge all.

7.5.3.2. Madalpingepaigaldistes, kui seadmed tagavad kaitse otsepuute eest (kaitseaste |P2X või IPXXB), võib lampe ja liiteseadiseid vahetada tavaisik
pinge all.

7.5.4. Kõigil muudel juhtudel, eriti kõrgepingepaigaldistes, tuleb vahetamine sooritada remonditoimingute nõuete järgi (vt 7.4). 7.5.4.1. Mitte välja võetavaid Iampide abiseadiseid tuleb vahetada peatüki 6 sätete järgi. 7.5.4.2. Tuleb hoolitseda, et vahetusosad sobiksid hooldatavale seadmele.

7.6. Töö ajutine katkestamine
Hooldustöö ajutisel katkestamisel peab töötoimingu eest vastutavaks määratud isik kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et katkestuse ajal
vältida juurdepääsu pingestatud paljas osadele ja elektripaigaldise lubamatut kasutamist. Vajaduse korral tuleb töö katkestusest teavitada töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikut.

7.7. Hooldustöölõpetamine
Hooldustöö lõpetamise järel peab töötoimingu eest vastutavaks määratud isik andma paigaldise üle töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks

määratud isikule. Töötoimingute ajaks elektripaigaldisejuhtijaks määratud isikut tuleb teavitada paigaldise hooldusjärgsest seisukorrast.

 

 

8. Töötamine elektripaigaldise kaitsevööndis
8.1. Üldnõuded
8.1.1 . Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist
ja korrosiooni või tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda ning korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini
kaitsevööndis massiüritusi.


8.1.2. Elektripaigaldise kaitsevööndis on elektripaigaldise omaniku loata keelatud
- ehitada, (s.h eemaldada ning kuhjata pinnast), ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, ehitada tanklat, teha mis tahes mäe-, laadimis-,
süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus-ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ja langetada puid
- veekaabeliinide kaitsevööndis teha süvendustöid, heita ankrusse veesõidukiga, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaidada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd
- õhuliinide kaitsevööndis sõita või töötada masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri
- kõrgepingeõhuliini kaitsevööndis ehitada aedu ja traattarasid ning
rajada loomadejoogikohti
- maakaabeliini kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntavalmaa
sügavamal kui 0,45 meetrit ning Iadustada ja teisaldada raskusi.


8.2. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemine
8.2.1 . Punktis 8.1.2 nimetatud tegevusi teha sooviv ja õiguslikul alusel tegutsev isik peab vähemalt 10 tööpäeva enne planeeritud tegevuse
alustamist esitama elektripaigaldise omanikule taotluse. Taotluses esitatakse järgnevad andmed:
- ettevõtte nimi ja registri kood
- taotleja esindaja nimi ja telefoni number
- projekti kooskõlastuse number
- tööde teostamise ajavahemik
- tööde asukoha kirjeldus
- tehtavate tööde kirjeidus. .

8.2.2. Elektripaigaldise omanik peab nimetatud taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitama taotlejat hiljemalt 5 tööpäeva jooksul taotluse
Iaekumise päevast arvates. Elektripaigaldise omanik võib taotlejalt nõuda taotluse rahuldamisega kaasnevate kulude hüvitamist.


8.2.3. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik kinnitab talle antud loal oma allkirjaga, et talle on selgitatud elektripaigaldise asukohta,
selle kaitsevööndi ulatust, selles kehtivaid kitsendusi ja asjakohaseid ohutusabinõusid ning vastutust elektripaigaldise funktssionaalsuse  terviklikkuse
säilimise eest.


8.2.4. Pärast tööde lõpetamist elektripaigaldises peab kaitsevööndis töötamise loa saanud isik teatama tööde lõpust loa väljastanud
võrguettevõtte  esindajale. Kui töötamiseks on vaja elektripaigaldis välja lülitada, peab töö korraldama 6 peatüki alusel.

8.3. Tegevuse korraldamine elektripaigaldise kaitsevööndis
8.3.1. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab oma tegevusega vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist.

8.3.2. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustamise ohu korral on elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:
- viivitamata peatama oma tegevuse, mis võib kaasa tuua elektripaigaldise kahjustamise kaitsevööndis
- koheselt teatama elektripaigaldise kahjustamisest või kahjustamise ohust helistades elektripaigaldise omaniku rikketelefonile
- võtma tarvitusele abinõud elektripaigaldise edasise kahjustuse ärahoidmiseks
- kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast, nt piiritlema ohutsooni märkelintidega, korraldama valve kuni
elektripaigaldise omaniku esindaja saabumiseni vms.

8.3.3. Juhul, kui elektripaigaldise kahjustamise või kahjustamise ohu korral töid teostav isik ei tea, kes on elektripaigaldise omanik,
keda ta peaks teavitama, siis maapinnas paiknevast kaablist tuleb kohe teatada kinnisasja
omanikule, veekogus paiknevast kaablist tuleb viivitamatult teatada Veeteede Ametile. Kui nimetatud isikute kaasabil ei õnnestu elektripaigaldise
omanikku tuvastada, tuleb kaablist teavitada Energiaturu lnspektsiooni.

8.3.4. Kui punktis 8.3.3 nimetatud isikute kaasabil ei õnnestu elektripaigaldise omanikku tuvastada, võib töid jätkata nii,
et oleks välistatud elektripaigaldise kahjustamine.

 

8.4. Elektripaigaldise kaitsevööndis puude ja võsa raiumine
8.4.1. Elektripaigaldise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvavad ja elektripaigaldist ohustavad puud ja võsa, sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades.

8.4.2. Elektripaigaldise omanikul on õigus kinnisasja omanikku eelnevalt teavitamata raiuda puud ja puude oksad ning võsa, mis on põhjustanud
elektripaigaldise rikke või Ioovad ohtliku olukorra. 8.4.3. Elektripaigaldise kaitsevööndis puude, puude okste ja võsa
raiumisel on elektripaigaldise omanik kohustatud, kooskõlastatult kinnisasja omanikuga, Iangetatud puud laasima, järkama ja kokku koondama,
raiejäätmed koguma hunnikutesse või vallidesse, ära vedama, koristama või hakkima.

8.4.4. Tiheasustusega aladel tuleb puude ja võsa raiumisel arvestada lisaks punktides 8.4.1 . kuni 8.4.3. sätestatule ka Looduskaitseseaduse §-s 45
kehtestatud nõudeid.

8.4.5. Raadamist tuleb teha Metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud korras.

8.4.6. Käesolevas paragrahvis sätestatud elektripaigaldise kaitsevööndis puude ja võsa raiumise kulud kannab elektripaigaldise omanik.